Urmas Espenberg: Rõivase gambiit

Juba pikemat aega kõnnib Rõivase kabinet nagu Paradiisi ihkav moslem mõõgateral. Eesmärk on ahvatlev, aga teekond ohtlik. Eksida ei tohi, aga vigu ja patte koguneb nii palju, et Paradiisi uks võib suletuks jäädagi. Ühelt poolt kostuvad Brüsseli isandate karmid soovitused, mida tahaks eestlasliku alandlikkusega innukalt ellu viia ning teiselt tiivalt paisub julgemate ning konservatiivsemate rahvuse eest muretsejate aina tugevnev hääl, mida on saatnud ka reaalsed sammud ja massimiitingud. Euroskeptilised ja rahvuslik-konservatiivsed jõud on saanud EKRE näol oma legaalse esinduse parlamenti ja ähvardavad justkui mingi pisike, kuid väga kõva kivike, nässu keerata kogu senise edukalt toimiva Reformierakonna teerullipoliitika kellamehhanismi….

Lisaks kimbutab ebaõnnestunud koalitsiooni truu varjuna rahva elujärjele halvasti mõjuv maksutõusude seadus, mida iga hinna eest soovitakse enne 1.juulit läbi suruda. Targu seoti kõik eelnõud, nii kahjulikud maksutõusud kui ka kasulikud lastetoetusete ja maksuvaba miinimumi tõusu eelnõud ühte kobarasse, et ikka alla kriipsutada: olete vastu maksutõusude vastu – järelikult vastu ka lastetoetuste ja muude progressiivsete asjade elluviimisele! Veelgi enam, et pääseda ebameeldivatest parandusettepanekutest ja võimalikest ööistungitest, seoti asi osava poliittehnoloogia abil peaministri usaldusavaldusega, mis nagunii tõenäoliselt toimib. Kuid see kõik näitab siiski pigem koalitsiooni nõrkust ja kabineti hirmu.
Seetõtt otsustas Rõivas mängida keerukat ja riskantset  gambiiti. Ehk panna kõik ühele kaardile ja siis kas võita või hävida. Kui mitte kohe, siis pikemas perspektiivis kindlasti, ehk juba sügisel kui hakatakse arutama uut 2016.a. riigieelarvet. Sinna tulevad ju sisse panna sadadesse miljonitesse ulatuvad salakulutused immigratsioonile ja Vene-Eesti piirlepinguga kaasnevatele varade kompensatsiooninõuetele. Raha nimetatud asjade katteks ei paista aga kuskilt tulevat, sest konstruktiivne ja terviklik Eesti majandusarengu programm puudub. Kolinal langev reiting, ja viimaseid andmed on seda taas kinnitanud (16% toetust), võib väga reaalselt päädida uue koalitsiooniga kuhu Reformierakonnal enam asja pole.
Rõivase strateegia peaministrina oleks siis malemängu termineid kaustades ohverdada paar etturit või kahida koguni ratsu, aga võita kogu partii. Appi palgati suhtekorraldusfirma, kes koheselt kirjutas Postimehes suure loo sellest, kuidas Taavi Rõivas armastab Eesti rahvast. Suur turundusteoreetik Jack Trout on aga rõhutanud just seda, et olukord on tihtipeale vastupidine pressis kirjeldatule. Lisaks on Rõivase isiklik majanduslik olukord võlgade näol nii nutune, et ilmselt pole ta ainuüksi oma finantssõltuvuse tõttu parim kandidaat riiki juhtima…
Rahvuslikule kogukonnale lubati, et kohustuslikke pagulaskvoote ei tule. Samas jäeti mainimata, et vabatahtlikult saab migrante samuti edukalt vastu võtta ja kui palju, ei tea päris täpselt keegi. Valitsuse poolsalajane analüüs, mis teemat käsitles mainis, et koos pereliikmetega võib pagulaste arv küündida 65 000ni ja see olevat piir, mille me rahulikult üle elame. Euroopa Liidu Asjade Komisjoni avalikul istungil esinenud Uku Särekanno ja “pagulaste maaletoojad” Eero Janson ning Kari Käsper leidsid kõik kolmekesi, et 1000 pagulast aastas poleks Eestile mingi tõsine koormus.

Allikas: http://uueduudised.ee/urmas-espenberg-roivase-gambiit/