Kristjan Baumer: IDIOOTIDELE, kes ei tunne ajalugu ja mängivad pagulaste teemas nn. "Rootsi-kaarti" välja

Alljärgnev tekst on igasugu IDIOOTIDELE, kes ei tunne ajalugu ja mängivad, pagulaste teemas; nn. "Rootsi-kaarti" välja (loe. siis võeti ju ka pagulasi valimatult ja anti neile kohe kullamäed pihku) - paraku räägib ajalugu väheke teist keelt, ja keskmine somaal ei hakka elusees siin tööd tegema!
Kuna Rootsi andis NSVL-le jaanuaris 1946 välja 2700 sõja lõpus Rootsi põgenenud Saksa mundris sõdurit (sh 146 Balti riikides pärit sõdurit,kellest suur arv hukati), siis lahkus kommunismikartuses riigist aastatel 1949-51 6449 eestlast, eelkõige Kanadasse.
Nõukogude diktatuuris, kannab Rootsi selle otsuse eest rasket vastutust. Rootsi ei suutnud anda neile varjupaigaotsijatele nende loodetud kaitset, kui nad olid lahkunud oma maalt, põgenedes Nõukogude okupatsiooni eest.

Ei saa tähelepanuta jätta, et Nõukogude luure mõjutas pärast Teise ilmasõja lõppu Balti, sealhulgas Eesti pagulasi Rootsi kompartei kaudu. Üheks eesmärgiks oli pagulaste eemal hoidmine Rootsi poliitikast. Neile teatava hundimärgi külgekleepimine, et nad on ikkagi Nõukogude, mitte Lääne kodanikud. Ehkki ka tegelikult olid pagulased märgistatud: passi löödud eritempli kaudu. Pagulastevastase hoiakuga Rootsi kompartei eestvedajad väitsid, et tegelikult tahavadki pagulased ka ise koju pöörduda. N Liidust toetatud Rootsi kompartei polnud mingi marginaalne kontor, suutes külma sõja aastail enda mõju alla hoida 10–12% valijaskonnast.
Suurem osa Eestist Läände sattunud või põgenenud eestlastest, ligikaudu 35–40 000 inimest, paiknesid lääneliitlaste okupatsioonitsoonides Saksamaal. Neist enam kui 30 000 koondati mõnesse liitlaste sõjaväevõimude või ÜRO Abistamis- ja Taastamisvalitsuse (United Nations Relief and Rehabilitation Administration, UNRRA) asutatud nn DP-laagritesse (DP-displaced person ehk ümberasustatu, pagulane, küüditatu). Üksikud laagrid asusid ka Austrias, kuhu oli sattunud ligi 2000 eestlast.
Eesti põgenike teiseks põhiliseks sihtriigiks peale Saksamaa oli Rootsi. 8. juuniks 1945 oli kokku saabunud Rootsi 28 369 endist Eesti elanikku (sh 6554 eestirootslast).

Rootsis elasid enamus pagulasi UNRRA poolt asutatud nn DP-laagrites. Peale laagriaega hakkas suur osa põgenikest leiba teenima füüsilise tööga: mehed metsa- ja põllutööga ning naised majapidamis- või põllutööga.(niisama said elada vaid kultuurieliiti kuulunid indiviidid)
Raimo Raagi andmetel oli Eesti põgenikkond koostiselt kirju. Leidus iga sotsiaalse kihi ja haridustaseme esindajaid. Oli maaelanikke ja linlasi, töölisi, põllumehi, kalureid, teenistujaid, ja haritlasi. Üldjuhul oli eesti põgenik keskharidusega, majandusaktiivses eas ja pärines saartelt, rannikualadelt või mereäärsetest või
-lähedastest linnadest.(võrdluseks: -keskmine somaali või süüria põgenik on UN raporti kohaselt, 95% ulatuses kirjaoskamatu ja loll nagu labidavars)
Saksa merevägi evakueeris 1944. a septembris Eestist lisaks 51 000 sõdurile ka kokku 20 418 tsiviilisikut.


Allikas: Merike Lillenberg, Facebook