Kaitseminister Mikser vastas Mart Helme ja EKRE fraktsiooni arupärimistele Kaitseväe tankivõimekuse loomise osas
02.06.2015 / Fraktsioonide teated, Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsioon
On fakt, et Vene föderatsioon korraldab
Baltikumi ja Eesti piiride taga suuri sõjalisi õppusi, kus mängitakse
läbi erinevaid stsenaariume meie maa kiireks vallutamiseks.
Spetsialistide sõnul, ei suuda Eesti vaenlasele tõhusalt vastu
seista ilma tegusa raskesoomusväeta ehk siis tankideta. On reaalne oht,
et Venemaa alustab sõjalist tegevust varem kui Eesti kaitseväe
arengukava aastani 2026 selle võimekuse tekitab. Siis võib olla aga juba
hilja.
EKRE fraktsioon oli Mart Helme isikus teinud kaitseministrile
arupärimise Eesti soomusmanöövervõimekuse arendamise plaanide kohta,
kuna teatud riigid sealhulgas Šveitsi Konföderatsioon on terve aasta
delikaatselt diplomaatilisi kanaleid pidi mõista andnud (kuna tegemist
on neutraalse riigiga, ei saanud ta seda väga ametlikult teha), et neil
on pakkuda kohaleveo hinnaga tanke Euroopa riikidele, sealhulgas
Baltimaadele. Kuna õige aeg on maha magatud ja Šveits andis tankid
tagasi Saksa tootjale, siis küsis Mart Helme, millal ja milliste summade
eest hakatakse Eestis tankide probleemiga tegelema.
Sven Mikser vastas, et tankide elukaare plaaniväline toetamine paneks kaitse-eelarvele väga suure surve. Tema arvates võib sellise planeerimata ja ilmselt mittetäieliku võime loomine päädida mõne teise üksuse või sõjalise võimekuse likvideerimisega. Kaitseministri sõnul, ja seda kinnitavat ka kaitsevõimekuste soetamise 20-aastane kogemus, kipuvad kõige kallimaks kujunema just need nn näiliselt tasuta saadud asjad. Raskesoomusmanöövervõime ehk tankipataljoni loomise reaalne kavandamine saab toetuda riigikaitse uuendatud arengukavale perioodiks 2017–2026 ja seda tingimusel, et võime arendus on vajalike ressurssidega kaetud. See uus või uuendatud arengukava saab kaante vahele tuleval ehk siis 2016. aastal.
Mart Helme uuris, et kui mõni aeg tagasi oli Riigikogu ees aru andmas peaminister Taavi Rõivas, kes tsiviilkaitse arupärimise teemal vastas, et Eesti ei valmistu sõjaks. “Ometi, Poola näiteks valmistub ja erakorraliselt kiirendab oma relvahankeid, suurendab oma riigikaitse eelarvet. Soome saadab laiali oma reservistidele erakorraliselt kutseid, Rootsi plaanib tugevdada oma riigikaitset Gotlandi saarel, Leedu kaalub taastada ajateenistust ja Venemaa juba sõdib. Kas aasta 2026 pole liiga kaugel, et hakata valmistuma Eesti kaitseks?”
Kaitseminister Mikser mainis, et Kaitseväe kiiremat ja võimekamat arendamist takistab eeskätt rahapuudus ja ressursinappus.
Mart Helme sõnas, et teda hämmastab selline bürokraatlik paindumatus ja seda olukorras, kus me praegu räägime põlevate silmadega sellest, et tuleb immigrante vastu võtma hakata. “Vaat see on üks asi, mis mind Eestis kohutavalt hämmastab, häirib ja ärritab – aga niikuinii me peame selle asja ära tegema, niikuinii me peame teise asja ära tegema, justkui meie ei oleks suveräänsed otsustajad, kes ütlevad, et seda me ei tee või seda me teeme nii, nagu meile sobib. Niikuinii me peame vastu võtma immigrante. Immigrantide vastuvõtmiseks leiame me raha. Henn Põlluaas, hea kolleeg kirjutas täna Õhtulehes artikli, kus ta arvutas välja, et see on suurusjärk 100 miljonit eurot. ESM-is osalemine, Solidaarsus, Euroopa. Me oleme Euroopas, peame käituma Euroopa moodi. Sajad miljonid läksid, nagu midagi. Ja siis me kurdame, et meil on ressursi nappus, et muretseda soomusveste oma sõduritele, kes saavad surma ilma soomusvestideta. See on veri. Raha on lihtsalt raha ja inimese elu on inimese elu. Aga me arvestame rahaga rohkem kui sellega, et me teame täpselt, kes on meie vastas. Me teame täpselt, kui palju tuleb sealt tanke, ja neid tanke tuleb sadades. Me teame täpselt, kui palju tuleb sealt lennukeid, millele meil ei ole midagi vastu panna. Neid tuleb sadades. Me teame täpselt, kui palju tuleb sealt sõdureid. Neid tuleb kümnetes ja kümnetes tuhandetes, millele meil on umbes poole võrra võib-olla heal juhul vastu panna. Aga me eelistame raha. See on vale lähenemine selles kriisiolukorras, milles me praegu oleme ja mille puhul juba täna mainitud terve hulk riike meie lähikonnas väga selgelt on võtnud kursi raha ohverdamisele, et säästa oma rahvast, oma inimesi”.
Allikas: http://www.riigikogu.ee/fraktsioonide-teated/eesti-konservatiivse-rahvaerakonna-fraktsioon/kaitseminister-mikser-vastas-mart-helme-ja-ekre-fraktsiooni-aruparimistele-kaitsevae-tankivoimekuse-tekitamise-osas/
Sven Mikser vastas, et tankide elukaare plaaniväline toetamine paneks kaitse-eelarvele väga suure surve. Tema arvates võib sellise planeerimata ja ilmselt mittetäieliku võime loomine päädida mõne teise üksuse või sõjalise võimekuse likvideerimisega. Kaitseministri sõnul, ja seda kinnitavat ka kaitsevõimekuste soetamise 20-aastane kogemus, kipuvad kõige kallimaks kujunema just need nn näiliselt tasuta saadud asjad. Raskesoomusmanöövervõime ehk tankipataljoni loomise reaalne kavandamine saab toetuda riigikaitse uuendatud arengukavale perioodiks 2017–2026 ja seda tingimusel, et võime arendus on vajalike ressurssidega kaetud. See uus või uuendatud arengukava saab kaante vahele tuleval ehk siis 2016. aastal.
Mart Helme uuris, et kui mõni aeg tagasi oli Riigikogu ees aru andmas peaminister Taavi Rõivas, kes tsiviilkaitse arupärimise teemal vastas, et Eesti ei valmistu sõjaks. “Ometi, Poola näiteks valmistub ja erakorraliselt kiirendab oma relvahankeid, suurendab oma riigikaitse eelarvet. Soome saadab laiali oma reservistidele erakorraliselt kutseid, Rootsi plaanib tugevdada oma riigikaitset Gotlandi saarel, Leedu kaalub taastada ajateenistust ja Venemaa juba sõdib. Kas aasta 2026 pole liiga kaugel, et hakata valmistuma Eesti kaitseks?”
Kaitseminister Mikser mainis, et Kaitseväe kiiremat ja võimekamat arendamist takistab eeskätt rahapuudus ja ressursinappus.
Mart Helme sõnas, et teda hämmastab selline bürokraatlik paindumatus ja seda olukorras, kus me praegu räägime põlevate silmadega sellest, et tuleb immigrante vastu võtma hakata. “Vaat see on üks asi, mis mind Eestis kohutavalt hämmastab, häirib ja ärritab – aga niikuinii me peame selle asja ära tegema, niikuinii me peame teise asja ära tegema, justkui meie ei oleks suveräänsed otsustajad, kes ütlevad, et seda me ei tee või seda me teeme nii, nagu meile sobib. Niikuinii me peame vastu võtma immigrante. Immigrantide vastuvõtmiseks leiame me raha. Henn Põlluaas, hea kolleeg kirjutas täna Õhtulehes artikli, kus ta arvutas välja, et see on suurusjärk 100 miljonit eurot. ESM-is osalemine, Solidaarsus, Euroopa. Me oleme Euroopas, peame käituma Euroopa moodi. Sajad miljonid läksid, nagu midagi. Ja siis me kurdame, et meil on ressursi nappus, et muretseda soomusveste oma sõduritele, kes saavad surma ilma soomusvestideta. See on veri. Raha on lihtsalt raha ja inimese elu on inimese elu. Aga me arvestame rahaga rohkem kui sellega, et me teame täpselt, kes on meie vastas. Me teame täpselt, kui palju tuleb sealt tanke, ja neid tanke tuleb sadades. Me teame täpselt, kui palju tuleb sealt lennukeid, millele meil ei ole midagi vastu panna. Neid tuleb sadades. Me teame täpselt, kui palju tuleb sealt sõdureid. Neid tuleb kümnetes ja kümnetes tuhandetes, millele meil on umbes poole võrra võib-olla heal juhul vastu panna. Aga me eelistame raha. See on vale lähenemine selles kriisiolukorras, milles me praegu oleme ja mille puhul juba täna mainitud terve hulk riike meie lähikonnas väga selgelt on võtnud kursi raha ohverdamisele, et säästa oma rahvast, oma inimesi”.
Allikas: http://www.riigikogu.ee/fraktsioonide-teated/eesti-konservatiivse-rahvaerakonna-fraktsioon/kaitseminister-mikser-vastas-mart-helme-ja-ekre-fraktsiooni-aruparimistele-kaitsevae-tankivoimekuse-tekitamise-osas/
0 kommentaari:
Postita kommentaar