JUHTKIRI | Lõputu ümarlaud või platsipuhastus?

Avalikkuse survel ja presidendi initsiatiivil kokkukutsutud ümarlaud peaks võluvitsana praeguse poliitilise ummikseisu lahendama. Kuid ootused lahenduse suhtes on erinevad. Võimuerakondadele sobiks enim, kui kohmakas organ muudkui jahuks, aeg kuluks ja aur rahvahulkadest välja lastaks. Poliitikud tahaksid jätkata muutusi tegemata, oma võimu ja positsioone säilitades.
Rahvas ootab aga selgeid leppeid, mis aitaksid taasluua ühiskonnas nii rahva ja valitute kui koalitsiooni-opositsiooni vahelt kadunud dialoogi ning anda inimestele tagasi usu, et aus poliitika ja oma rahva huvisid väljendav valitsemine on võimalikud.
Teema vastuolulisust illustreerib fakt, et ümarlaua äärde ei mahtunud mitte kõik erakonnad. Riigikogust napilt välja jäänud rohelised solvusid, kui nad eemale jäeti. Et Kadriorg põhjendab kitsast kutsutute ringi ruumipuudusega, on märgilise tähendusega. Kõigi jõudude huvi on praegu pildil olla ja osaleda riigipiruka loodetaval ümberjagamisel. Vanade olijate jaoks on võtmeküsimus, kui palju nad suudavad senisest võimust säilitada. Uute tegijate jaoks on põhiline püsida pildil valimisteni.
Praegu mahuvad Kadrioru laua äärde parlamendierakonnad, kes hakkavad seal arutama omaenda käitumist, lisaks veel vabakondi presidendi äranägemise järgi. Nii saab arutelu kontrolli all hoida, kuid see viitab eel pool mainitud auru väljalaskmise teele. Miks peaksid Reformierakond ja IRL olema huvitatud mingitest nende võimulpüsivust ohustavatest muudatustest? Kui ülbitsemisest mõneks ajaks loobuda ning mokaotsast vabandada pelgalt võimul edasi püsimiseks, siis pole neil sammudel ju sisulist tähendust.
Tegelikult oodatakse ju, et puhastus tabaks parlamendierakondi ja valitsust-ministeeriume, omavalitsusi ja riigifirmasid, kus usk oma jumalikku äravalitusse ning kõlava loosungiga kätteostetud blankovolitusse ja indulgentsi on saanud väärtuseks omaette, mitte võimaluseks ja kohustuseks asuda oma valijat – rahvast – teenima.

Allikas: http://www.ohtuleht.ee/500358