Väärikas võimalus ja kummardus meie isadele ja vanaisadele

Rootsi uuring kinnitab, et Eesti võib saavutada Venemaa vastu tugeva sõjalise heidutusvõime. Valminud aruande kohaselt võib Eesti selle kümnendi lõpuks saavutada sõjalise jõu, mis võimaldab takistada võimalikul agressoril kiire võidu saavutamist ja paneb ta vastamisi pikaajalise vastuhakuga.

Kui praegused Eesti sõjalise riigikaitse plaanid ellu viiakse, suudab Eesti kümnendi lõpuks anda olulise panuse Läänemere äärsete riikide julgeolekusse, kirjutasid rootslased oma värskelt valminud uuringus.

"Oletataval agressoril on vähe võimalusi luua sündinud fakt," lükkasid uuringu autorid tagasi hirmu, et Venemaa võiks Eesti ühe kiire sõjalise löögiga okupeerida. "Iga agressor seisab vastamisi Eesti pikaajalise vastupanuga koos kõigi riskide ja ebakindlustega, mis sellega kaasneb," lisasid autorid.

Märkimist väärib, et üks uuringu autoreid, Rootsi erukindral Karlis Neretnieks, on varem olnud Eesti iseseisva kaitsevõime suhtes palju kriitilisem. Samas märkisid uuringu autorid, et kõik Balti riigid vajavad välist toetust, kui neid ründaks kindla agressiivse kavatsusega vaenlane. Uuring lähtub ka kaitseväe eelmisest arengukavast, mis valmis enne majanduskriisi ja kuhu seetõttu on sisse kirjutatud selliseid võimearendusi, mille jaoks peale kriisi ei pruugi enam raha jätkuda.

Lõunanaabrite eelarvekärped on probleemiks

Uuring oli Läti sõjalise heidutusvõime suhtes palju kriitilisem, eriti kriisiaegse ligemale 50 protsendi suuruse eelarvekärpe tõttu. Olemasoleva jalaväebrigaadi staap pole mõeldud operatsioonide juhtimiseks, vaid brigaadi administreerimiseks. Lätil on ka vähe moodsat relvastust, kui jätta välja Iisraeli päritolu tankitõrjerelvad Spike ja Rootsi päritolu lühimaa õhutõrjesüsteem RBS 70.

Leedu ambitsioonid on Balti riikidest suurimad, aga viimasel ajal on Leedu Eestist maha jäämas, seda jällegi majanduskriisi mõjude tõttu, mis on viinud kaitse-eelarve alla ühe protsendi SKPst, sellal kui Eestis on see jõudnud kahe protsendini.

Leedu kaitsejõudude relvastuses on segamini uued ja vanad süsteemid. Uuemate seas on lühimaa õhutõrjesüsteemid RBS 70 ja Stinger ning USA päritolu tankitõrjeraketid Javelin.

NATO kaitse toetub USAle

NATO võimet kaitsta Balti riike mõjutavad negatiivselt kaitse-eelarve tõsised kärped Saksamaal ja Suurbritannias. Poola on oma kaitseväge reorganiseerimas. Nõukogudeaegsete õhutõrjesüsteemide uuendamiskuuriga on Poola suhteliselt piiratud vahenditega saavutanud üsna moodsa õhutõrje maa-õhk rakettidega, mille laskekaugus ulatuv 5-240 kilomeetrini. Tegemist on aga ajutise lahendusega enne Poola õhutõrjele pikaajalise lahenduse leidmist.

Poola armee võtab kasutusele ka Poolas väljatöötatud iseliikuva suurtüki Krab.

Balti riikide peamiseks julgeoleku tagajaks sõjalise surve või sõja ajal jääb siiski USA, sest vaid USA suudab välja käia väga võimsa sõjamasina, mis suudaks Venemaad piisavalt takistada.

Uuring juhib tähelepanu Balti riikide geograafiale. Balti riigid ulatuvad Poolast Soome laheni ehk moodustavad 700 kilomeetrit pika poolsaare. Venemaa ja Valgevene territooriumilt Läänemereni on vaid 200-400 kilomeetrit.

Venemaa õhutõrje on probleem

Balti riikide piiride äärde paigutatud relvad, nagu õhutõrjeraketid S-400 ja maismaasihtmärkide tabamiseks mõeldud Iskander raketid, muudavad sõja ajal lisavägede Balti riikidesse toomise üsna ohtlikuks. Seega on vaja, et kriisi korral saaks Balti riikidesse väga kiirelt abivägesid tuua. Sõja hilisemas faasis ülekaaluka jõuga sekkumine kui Venemaa heidutamise strateegia pole enam väga usutav.

Uuring soovitas tugevdada Balti riikide maavägesid, näiteks praegusest võimekamate õhutõrje raketisüsteemidega.

Venemaa uued S-400 õhutõrje raketisüsteemid on väga võimekad ning NATO riikide õhuvägedel pole seni kordagi tulnud nende vastu võidelda. On võimatu ennustada, kes jääb peale Venemaa õhutõrjesüsteemide ja USA õhujõudude kõige moodsamate relvasüsteemide omavahelises võitluses.

Venemaa seisukohalt on edu saavutamiseks vaja tegutseda kiirelt ja üllatada. Vene relvajõud pole tulevikus piisavalt suured, et Balti riike oma massiga allutada, eriti kui seda kaitsevad ka NATO üksused. Venemaa agressiivsete plaanide oluliseks osaks on tugev õhutõrjevõimekus, mille saavutamine on uuringu kohaselt realistlik. Kas aga Venemaa suudab lisaks luua ka piisavalt tugeva maaväe Balti riikide ähvardamiseks, pole enam nii kindel.

Palju sõltub Venemaa armeereformi käekäigust. Kui reform õnnestub, siis on Venemaal tõenäoliselt käepärast piisav hulk võimekaid maaväeüksuseid. Kui ei õnnestu, siis on Balti riikide hirmutamiseks või ründamiseks vaja üksuseid üle Venemaa kokku koguda ja rünnakuks valmistuda, mis torkab silma ja võimaldab NATOl võtta samme Balti riikide kaitsmiseks.

Delfi.ee

Allikas: http://bhr.balanss.ee/