Eesti Panga siseaudit kolistab VEB fondi luukeresid

postitas mauri aga-me-ei-mäeta-midagi osak. 19:36 16. jaanuar, 2013

ERR: Eesti Pangas koostati 1995. aastal valeandmetega dokument, mis andis Vene firmale TSL 32 miljoni dollari ulatuses nõudeid Vnešekonombanki (VEB) suhtes.
Sellisele järeldusele jõudis Eesti Pank täna avaldatud auditis, kuid samas ei suudetud tuvastada, kes oli valeandmete esitamises süüdi.
"Kaudsed tõendid viitavad sellele, et tegemist oli planeeritud tegevusega," kinnitas keskpank.
Nõue 32,3 miljonit kattus üsna täpselt valitsuse, keskpanga, riigile kuulunud Põhja-Eesti Panga ja TSL-i omaniku teise firma nõuete summaga.

Registriandmete põhjal oli aga TSL Internationali nõude suurus VEB-i suhtes null.

Sihtasutuse VEB praegune juhataja on väitnud, et kõnealuses kirjas TSL Internationali näidatud nõude taga olid tegelikult sel ajal valitsusele ja Eesti Pangale kuulunud nõuded.

TSL oli nimelt enne raha kättesaamist nõudeid kokku ostnud.

Kiri aitas TSL-il VEB-ist raha saada, kuna Venemaa oli teatanud, et avab oma riigi residentidest juriidilistele isikutele külmutatud arved ja annab summade vastu riigi võlakirju.

Riigiprokuratuur kinnitas juba eelmisel aastal, et Vahur Krafti allkirjaga dokumendis võivad olla valeandmed, kuid uurima seda ei hakatud, sest kuritegu oleks aegunud.

Endine keskpanga president Vahur Kraft kinnitas auditit kommenteerides, et ei ole valeandmeid sisaldavaid dokumente allkirjastanud teadlikult.

"Olen oma elu jooksul allkirjastanud palju dokumente, kuid kindlasti mitte teadlikult valeandmeid sisaldavaid või ebasobivatel asjaoludel koostatud dokumente," rõhutas Kraft.

"Kõik olulised otsused VEB fondi küsimustes on langetatud institutsionaalselt, millega kellegi võimalikud subjektiivsed eesmärgid on viidud miinimumini."

Keskpank vabandab

Eesti Panga praegune president Ardo Hansson vabandas tänasel auditit puudutaval esitlusel avalikkuse ees.

"Keskpanga käitumine väärib taunimist, sest Eesti Pangast on saadetud vaeandmetega kiri. Ebaõigete andmete esitamist ei saa heaks kiita," vahendas E24 Hanssoni sõnu.

"Palun vabandust, et Eesti Panga nimel on esitatud valeandmeid. Kavatsen pingutada, et Eesti rahval oleks põhjust meid usaldada," lausus Hansson.

Riigivara vargust ei toimunud

Auditi koostajate hinnangul ei toimunud VEB fondiga seoses riigivara vargust.

Eesti Pank müüs endale kuulunud sertifikaadid nominaalväärtusega 103 miljonit krooni Ühispangale hinnaga 12% nominaalväärtusest.

"Seda võib lootusetu nõude müügi kohta hinnata küllalt mõistlikuks," kinnitatakse auditis.

"See on kõrgem kui varasema avaliku oksjoni käigus laekunud pakkumised, mis jäid vahemikku 8-9,2%."

Valitsus loovutas Eesti Panga kaudu oma nõuded nominaalväärtusega 243,9 miljonit krooni riigile kuulunud Põhja-Eesti Pangale.

See tegi võimalikuks tollal uuesti raskustesse sattunud Põhja-Eesti Panga liitmise Ühispangaga.

Kuna keskpank müüs oma sertifikaadid turuhinnaga ja valitsus loovutas enda sertifikaadid Põhja-Eesti Panga finantssüstiks, pole auditi autorite hinnangul riigivara vargust toimunud.

Palju jäi endiselt segaseks

Keskpank kinnitas täna, et suutis olemasoleva mahuka dokumentatsiooni alusel taastada üsna hästi selle, mis toimus, kuid samas jäi tihti arusaamatuks, miks asju tehti.

Esiteks sellepärast, et kuigi otsuste dokumendid on olemas, siis puuduvad taustmaterjalid, mis selgitavad otsuste tegemise põhjuseid.

"Teiseks ei suutnud asjaosalised enam meenutada detaile, kuna sündmustest on möödunud 15-20 aastat."

Samuti olid Eesti Panga töötajad algusaastatel ühtlasi ka VEB Fondi juhid ning "iseendale korraldusi andes ei pidanud nad kirjavahetust".

"Rohkem võimalusi seda teemat uurida Eesti Pangal pole, kuna keskpank ei saa küsitleda pangaväliseid isikuid ega neilt dokumente nõuda," kinnitas keskpank.

VEB fond loodi, kui Nõukogude Liidu lagunedes külmutas toonane välismajanduspank VEB Moskvas 850 miljoni krooni väärtuses Eesti ettevõtete varasid.

Nõuded koondati selleks loodud riiklikku VEB fondi.

Allikas: http://minut.ee/