Sotsi-õied: euronõue sunnib müüjaid kaupluses räimi üle mõõtma!
Et saasteainete sisalduse poolest riskigruppi kuuluvad teatud
pikkusega kilud ja räimed ei jõuaks tarbijani, pidid kauplused 1.
jaanuariks tõhustama kontrolli ning oma kontrolliplaanis paika panema,
kuidas ning milliste vahenditega käib ebasoovitava kala
väljasorteerimine.
Sagedane kalasööja, 65-aastane pensionär oli jalust rabatud, kui kolmapäeval Kuressaares Tooma kauplusest ilusaid suuri räimi osta tahtis ja nägi müüjat joonlauaga kala üle mõõtmas, kirjutas Meie Maa.
"Müüja ütles mulle, et ta ei tohi seda kala mulle müüa, sest selle pikkus on üle 17 sentimeetri, aga kui 10-sentimeetriselt kalalt pea ja saba maha võtta, ei jää ju suurt midagi alles," kurtis saarlanna.
Euroopa komisjoni määrusega on sätestatud saasteainete piirmäärad toiduainetes ja kalade puhul on piirnormiks 3,5 pg/g märgkaalu kohta ja kuba dioksiinisisaldus sõltub paljuski kala vanusest ja suurusest, siis räime kohta tehtigi järeldus, et probleemsed on eeskätt suuremad räimed ja nii ei tohigi ettevõtjad turule viia räimi, mille pikkus ületab 17 cm või kaal 32 grammi.
Räimed ja kilud, mis ületavad eespool mainitud kaalu või pikkuse, kuuluvad Saaremaa veterinaarkeskuse juhataja Toivo Jürissoni sõnul kolmanda kategooria jäätmete hulka ning lähevad ümbertöötamisele loomasöödaks ning sorteerimise peaksid läbiviima juba kokkuostjad.
Allikas: Õhtuleht
Sagedane kalasööja, 65-aastane pensionär oli jalust rabatud, kui kolmapäeval Kuressaares Tooma kauplusest ilusaid suuri räimi osta tahtis ja nägi müüjat joonlauaga kala üle mõõtmas, kirjutas Meie Maa.
"Müüja ütles mulle, et ta ei tohi seda kala mulle müüa, sest selle pikkus on üle 17 sentimeetri, aga kui 10-sentimeetriselt kalalt pea ja saba maha võtta, ei jää ju suurt midagi alles," kurtis saarlanna.
Euroopa komisjoni määrusega on sätestatud saasteainete piirmäärad toiduainetes ja kalade puhul on piirnormiks 3,5 pg/g märgkaalu kohta ja kuba dioksiinisisaldus sõltub paljuski kala vanusest ja suurusest, siis räime kohta tehtigi järeldus, et probleemsed on eeskätt suuremad räimed ja nii ei tohigi ettevõtjad turule viia räimi, mille pikkus ületab 17 cm või kaal 32 grammi.
Räimed ja kilud, mis ületavad eespool mainitud kaalu või pikkuse, kuuluvad Saaremaa veterinaarkeskuse juhataja Toivo Jürissoni sõnul kolmanda kategooria jäätmete hulka ning lähevad ümbertöötamisele loomasöödaks ning sorteerimise peaksid läbiviima juba kokkuostjad.
Allikas: Õhtuleht
Allikas: http://bhr.balanss.ee/
0 kommentaari:
Postita kommentaar