EI topeltkodakondsusele!

Pole saladust selles, et parempoolse rahvus-konservatiivse maailmavaatega inimesed on topeltkodakondsuse vastu. Ja kuidas saakski teisiti olla?
Meie riigikesel on palju probleeme - alates iseseisvuse totaalsest äraandmisest Euroföderatsioonile, süvenevast vaesusest, poliitilisest usalduskriisist kuni inimvaimu sotsiaalse allakäigu ja ühiskonna demoraliseerumiseni, mis on elanikkonna enamuse muutnud meie RIIGI suhtes üsna ükskõikseks.

Oleme jõudnud olukorrani, kus ilma sarkasmita mõeldakse "spetsialistide" valitsema kutsumise vajadusest, sets "omad lollid hakkama ei saa".

Eelviidatud ühiskonna demoraliseerumise ning riigi iseseisvuse kaotamise üheks siduvaks elemendiks on muuhulgas selline sotsiaal-poliitiline nähtus nagu topeltkodakondsuse institutsioon.

Eestile on iseloomulik kodakondsuse tähenduse ühtlane ja aastast-aastasse toimuv vähendamine koos tugeva survega selles suunas, et kodakondsuse tähendus riigisiseselt üldse ära kaoks.

Ometigi on kodakondsus ülioluline element ühe iseseisva riigi regaalide hulgas. Kodakondsus seob inimest riigiga, jagab ning annab vastastikused õigused ja kohustused. Kodakondsus on lahutamatult seotud OMA RIIGI patriotismiga.

Seega võib olla ühes demokraatlikus ja ISESEISVAS riigis nii, et hetkel toimiv valitsus võib meeldida või mitte meeldida (need tulevad ja lähevad), kuid RIIK on püsiv ja ainus ning kodaniku kohus on seda oma riiki kaitsta ja hoida. Samased kohustused on ka riigil OMA kodaniku ees. Kodakondsus on (loe: peaks olema) väärtus, au ja tunnustus.

Mida teeb meie riik?

Nagu eelpool öeldud - devalveerib vaikselt kuid kindlalt kodakondsust. Selgeks näiteks on siin see, et ka mittekodanikel puudub huvi kodakondsuse saamise vastu, sest see ei anna sisuliselt mitte midagi. Kõik elukondsed huvid on siin elavatel mittekodanikel kaitstud samal tasandil kui kodanikel.

Erinevalt paljudest teistest riikidest on Eestis seadusega lubatud mittekodanikel osaleda ka riigile oluliste ametite valimistel (näiteks kohalike omavalitsuste valimistel) ning seeläbi ka sisuliselt presidendi valimistel.

Ei ole meie riik teinud midagi, et väärtustada kodakondsus, siduda seda institutsiooni riigilojaalsuse või muude riiklike- ja personaalsete majanduslike huvidega.

Meie riigi jaoks on oluline vaid kodanike (loe: elanike) mass, kes valitseva poliitilise režiimi poolt ette näidatud rada pidi hetkepoliitilistele otsustele kaasa noogutaks ning ennast vabatahtlikult koos iseseisvusest loobuva riigiga Euroopa föderatsiooni suunduks.

Et saada seda suhteliselt mõttetut kodakondsust, piisab isikul vaid Eestis elamise faktist (kaheksa aastat elamisloa alusel), natuke keeleoskust ja viitsimist vormistamisega tegeleda.

Klassikalises tähenduses on aga kodakondsus seotud lojaalsusega riigile nagu on lahutamatu meessoost kodanike kohustus kaitsta oma riiki ja selle iseseisvust (uitmõte - miks eesti mehed sellega ei tegele?).

Ning mõeldes eeltoodule nn "topeltkodakondsuse" valguses, ma lihtsalt ei kujuta isegi teoreetiliselt ette olukorda, kui mingil põhjusel meid tänagi veel okupeeriv idanaaber peaks taas soovima kasutada meie riigi ja rahva suhtes poliitikute viimast argumenti - sõda.
Kuidas siis näiteks vene-eesti topeltkodakondsusega persoon täidab oma kohustust riigi ees, kelle kodanik ta on? Saeb end pooleks?

Meie riigi poliit-geograafiline asend ja viimase tuhande aasta kogemus idanaabriga välistab MEIE riigi lahkumise kodakondsuse mõistmise klassikaliselt positsioonilt, milline lähtub juba antiik-rooma aegadest ning millest üleüldse kodakondsus kui selline tuleneb.

Meie riigi ja rahva huvides on üheselt ja kompromissideta tugevdada kodakondsuse institutsiooni nagu ka riiklust (rahvusriiklust) tervikuna.

On lihtsalt õõvastav ja kummaline teada, et täna oleme me olukorras, kus valitseva kliki (nelja riigikogus esindatud erakonna ja partei) seisukohalt tuleks topeltkodakondsus lubada.

Vaid IRL on topeltkodakondsuse vastu ja sedagi teatud mööndustega. Respublikaanide mööndused tulenevad tõsiasjast, et meie kodakondsuse seadus on vildakas (mitte ainult nõrk ja mõttetu) ja tekitab probleeme seoses sünnjärgse topeltkodakondsuse võimalusega.

Selgituseks, et meil valitseb olukord, kus juriidiliselt seadus keelab veel hetkel topeltkodakondsuse, aga praktikas oleme lõhkise küna ees seaduste puudulikkuse tõttu, kuna sünnijärgset kodakondsust kehtiva seaduse kohaselt ära ei saa võtta.

Toodud olukorras Isamaa ja Res Publica Liit otsustas mõne tunni eest, et nemad topeltkodakondsuse lubamist endiselt ei toeta, kuid on nõus kaaluma, et inimesele ei antaks tähtaega, mil ta peab ühe kodakondsuse kasuks otsustama. Seega antud juhul peaks ka IRL arvates topeltkodakondsus kehtima jääma.
Tõele au andes tuleb möönda, et IRL'is on ka tiib, kes topeltkodakondsuse täiel määral välistaks. Selline seisukoht on avaldatud näiteks SIIN.

Teised parteid (sotsid ja kesk) ning Reformierakond on topeltkodakondsuse pooldajad.
«Arvestades seda, et taasiseseisvunud Eesti riigis on meid ümbritsev olukord jai ka olukord Eesti riigis siiski teatud määral muutunud, võib sünnijärgselt topeltkodakondsust meie arvates siiski edaspidi lubada,» ütles Reformierakonna fraktsiooni liige Margus Hanson.

Jääb loota vaid, et kord tulevad võimule parempoolsed, rahvuslikud ja konservatiivsed jõud, kes õiglaselt ning vajaliku innuga asuksid taastama Eesti rahvusriigi tegelikku iseseisvust ning lõppude-lõpuks väärtustaksid ka MEIE RIIGI kodakondsuse.

Anar Rand

 

Allikas: http://bhr.balanss.ee/