MATTI ILVES: NAISTE ÜLITÄHTSAST OSAST ÜHISKONNAS
Saksa kirjanik ja publitsist Johannes Frank kirjutab: ""Austage naisi, nad põimivad ja koovad / taevaseid roose maisesse ellu." Need Schilleri sõnad käivad nii meessoo kui ka riigi kohta. Rahva moraal ja kombed püsivad ja lagunevad koos naise moraali ja kommetega. Läheb naine kaasa pahelise ja lodeva eluviisiga, tajumata ülesannet, mille loodus on talle peale pannud, käib ka rahvas alla. Ajalugu tõendab seda korduvalt. Perekond on riigi väikseim rakuke. Kui see ei ole terve, on ka ühiskond haige. ... Need on ajaloo aastatuhandede tagant pärit igivanad tõdemused, mis on inimellu sisse kirjutatud ning ikka ja jälle kinnitust leidnud."
See on väga õige tähelepanek, naisi tuleb austada ja toetada. Tänapäeva ühiskonnas aga võtab maad üldine moraalne laostumine ja seeläbi kannatavad naised enam kui mehed. On palju eesti naisi, kes abielluvad välismaalastega ja tihti jääb perekond ka välismaale alatiseks elama. Veelgi hullem on see, kui naised toovad Eestisse enda neegrist abikaasa, selliseid perekondi on meil juba üle saja. Seejuures võtavad need naised endale raske koorma, sest tavaliselt peavad nad ülalpidama veel ka elukaaslast, sest meil on töötav neeger suur haruldus ja neid saab üles lugeda vaid ühe käe sõrmedel. Siin on küsimus rahvusmoraalis ja meie rahva kui sellise, sajandite jooksul väljakujunenud koosluse säilitamisest. Hiljuti oli ajalehtedes teade, et Egiptuses olla juba 100 eesti naist hädas, sest mehed ei lase neid lastega enam kodumaale.
Samas aga ei ole praktiliselt mehi, kes oleks abielus neegritariga. Meeste seas on vähe juhtumeid isegi abiellu astumisest välismaalastega.
Sellises olukorras ei saa süüdistada üksi ainult naisi. Siin on süüdlane ka riik, täpsemalt riiklik haridussüsteem. Meil on kaks korda rohkem kõrgharidusega naisi kui mehi ja seetõttu on naistel ka väiksem võimalus astuda haridustasemelt võrdsesse abiellu.
Haridussüsteem tuleks ümberkorraldada selliselt, et poisse ja tüdrukuid õpetataks eraldi. Sest tüdrukutel kestab puberteet, mil lapsest saab täiskasvanu maksimaalselt kuni 16. eluaastani, poistel kuini 19. eluaastani. Mõningate teadlaste arvates see vahe järjest süveneb. Siit tuleneb ka erinevus õpivõimes.
Eriline tähtsus tervete traditiooniliste perekondade loomisel on aga üldisel moraalitõusul, seda mõisteti juba isegi antiikajal, toon siinkohal väljavõtte Anthony A.Barrett´i koostatud raamatust "Kaksteist keisrit ": "Eriti oluliseks pidas Augustus moraalsete väärtuste säilitamist, mille alla kuulusid abielu ja laste kasvatamine. Kodusõja perioodi moraalne allakäik oli neid väärtusi õõnestanud. ... Augustus kehtestas palju seadusi, mis mõjutasid elulaadi olulisel määral. Teatavast vanusest muutus abiellumine nii meestele kui naistele kohustuslikuks, niisamuti kui laste saamine. Kui keegi neist nõuetest kinni ei pidanud, ei tabanud teda küll kohene karistus, küll aga piirati oluliselt tema võimalusi mõnda ametisse astuda ja eriti pärimisõigust." Ma ei mõtle muidugi Augustuse seaduste üks-üheselt kehtestamist, kuid midagi tuleks ette võtta ka seadusloomes. Meie liberaaldemokraatia kummardajad on vaid huvitatud "liberaalsetet väärtustest " ja arvavad, et moraal pole kuidagi seotud õnnelike perekondade ja paljude laste sünniga - siin eksivad nad rängalt.
Johannes Frank kirjutab veel: "Kui täna mõni naisjurist kõvasti tööd teeb ja tema kõrval elab ema, kellel on viis, kuus või seitse last, kõik on terved ja hästi kasvatatud, siis ütleksin ma: meie rahva igavese väärtuse seisukohalt on naine, kes on saanud lapsed ja nad üles kasvatanud rohkem teinud ja rohkem andnud. Ärge petke ennast! Rahva elus on kaks maailma - naise maailm ja mehe maailm. Loodus on need õieti jaotanud."
Lõpetuseks ütlen veel, et kuni meil jätkatakse seda liberaaldemokraatlikku hullust, siis on eestlased määratud E Liidus väljasuremisele ja rahva iibe tõus jääb ainult unistuseks.
See on väga õige tähelepanek, naisi tuleb austada ja toetada. Tänapäeva ühiskonnas aga võtab maad üldine moraalne laostumine ja seeläbi kannatavad naised enam kui mehed. On palju eesti naisi, kes abielluvad välismaalastega ja tihti jääb perekond ka välismaale alatiseks elama. Veelgi hullem on see, kui naised toovad Eestisse enda neegrist abikaasa, selliseid perekondi on meil juba üle saja. Seejuures võtavad need naised endale raske koorma, sest tavaliselt peavad nad ülalpidama veel ka elukaaslast, sest meil on töötav neeger suur haruldus ja neid saab üles lugeda vaid ühe käe sõrmedel. Siin on küsimus rahvusmoraalis ja meie rahva kui sellise, sajandite jooksul väljakujunenud koosluse säilitamisest. Hiljuti oli ajalehtedes teade, et Egiptuses olla juba 100 eesti naist hädas, sest mehed ei lase neid lastega enam kodumaale.
Samas aga ei ole praktiliselt mehi, kes oleks abielus neegritariga. Meeste seas on vähe juhtumeid isegi abiellu astumisest välismaalastega.
Sellises olukorras ei saa süüdistada üksi ainult naisi. Siin on süüdlane ka riik, täpsemalt riiklik haridussüsteem. Meil on kaks korda rohkem kõrgharidusega naisi kui mehi ja seetõttu on naistel ka väiksem võimalus astuda haridustasemelt võrdsesse abiellu.
Haridussüsteem tuleks ümberkorraldada selliselt, et poisse ja tüdrukuid õpetataks eraldi. Sest tüdrukutel kestab puberteet, mil lapsest saab täiskasvanu maksimaalselt kuni 16. eluaastani, poistel kuini 19. eluaastani. Mõningate teadlaste arvates see vahe järjest süveneb. Siit tuleneb ka erinevus õpivõimes.
Eriline tähtsus tervete traditiooniliste perekondade loomisel on aga üldisel moraalitõusul, seda mõisteti juba isegi antiikajal, toon siinkohal väljavõtte Anthony A.Barrett´i koostatud raamatust "Kaksteist keisrit ": "Eriti oluliseks pidas Augustus moraalsete väärtuste säilitamist, mille alla kuulusid abielu ja laste kasvatamine. Kodusõja perioodi moraalne allakäik oli neid väärtusi õõnestanud. ... Augustus kehtestas palju seadusi, mis mõjutasid elulaadi olulisel määral. Teatavast vanusest muutus abiellumine nii meestele kui naistele kohustuslikuks, niisamuti kui laste saamine. Kui keegi neist nõuetest kinni ei pidanud, ei tabanud teda küll kohene karistus, küll aga piirati oluliselt tema võimalusi mõnda ametisse astuda ja eriti pärimisõigust." Ma ei mõtle muidugi Augustuse seaduste üks-üheselt kehtestamist, kuid midagi tuleks ette võtta ka seadusloomes. Meie liberaaldemokraatia kummardajad on vaid huvitatud "liberaalsetet väärtustest " ja arvavad, et moraal pole kuidagi seotud õnnelike perekondade ja paljude laste sünniga - siin eksivad nad rängalt.
Johannes Frank kirjutab veel: "Kui täna mõni naisjurist kõvasti tööd teeb ja tema kõrval elab ema, kellel on viis, kuus või seitse last, kõik on terved ja hästi kasvatatud, siis ütleksin ma: meie rahva igavese väärtuse seisukohalt on naine, kes on saanud lapsed ja nad üles kasvatanud rohkem teinud ja rohkem andnud. Ärge petke ennast! Rahva elus on kaks maailma - naise maailm ja mehe maailm. Loodus on need õieti jaotanud."
Lõpetuseks ütlen veel, et kuni meil jätkatakse seda liberaaldemokraatlikku hullust, siis on eestlased määratud E Liidus väljasuremisele ja rahva iibe tõus jääb ainult unistuseks.
2 kommentaari:
Väga hea artikkel! Poistele ja tüdrukutele eraldi koolid, ning poistekoolides võiksid olla ainult meesõpetajad nagu vanasti. Aga see oleks vist ristivastupidi globalistide plaanidele.
Ma ei tea, kas see oli Tuudur Vettik, kes 1930ndate lõpus ütles: "Meie haridussüsteem on kokkukummise äärel. Meesõpetajaid on kõigest 70%."
Tervitades
Mihkel Oja
Tänan Mihkel.
Postita kommentaar