FINANCIAL TIMES: Vaenulikkus Euroopa Liidu suhtes süveneb
foto:
Scanpix
Briti peaminister David Cameron pole ainus Euroopa liider, kes on
püstihädas oma valijaskonna hulgas levivate ELi-vastaste meeleoludega,
milles on osaliselt süüdi kontinenti kurnav kolmeaastane eelarve- ja
majanduskriis.
Euroopa Liidu 10 suurima liikme hulgas on üksnes Saksamaa ja Austria
valitsused kriisiaastail krahhi või mahahääletamist vältida suutnud,
samal ajal tõuseb ELi-vastaste liikumiste populaarsus nii vasak- kui
paremleeris.
Nagu näitab detsembris avaldatud Eurobarometeri küsitlus, näevad ELi positiivses valguses vaid 30 protsenti eurooplastest – kusjuures alles viis aastat tagasi oli vastav protsent 52.
Küsitluse tulemused osutavad käputäiele riikidele, kus ELi suhtes kogetakse sama sügavat usaldamatust kui Suurbritannias – eriti paistavad sellega silma Kreeka ja Hispaania, mis vaevlevad kõige masendavamate majandushädade käes.
Siiamaani ei ole veel materialiseerunud Brüsseli hirmud, et varjamatult euroskeptilised parteid mõnes euroala riigis kontrolli haaravad ning kriisiga võitlemiseks vajaliku konsensuse pea peale pööravad. Aga palju pole puudu olnud.
Kõige suurema ehmatuse elasid ELi liidrid üle mullu Kreeka puhul, kus vasakäärmuslik Syriza jõudis 3 protsendi kaugusele riigi suurima partei staatusest – olles tõotanud visata prügikasti Kreeka 172 miljardi eurose abipaketi. Hiljutiste arvamusküsitluste valguses juhib Syriza paraja edumaaga valitsuspartei Uue Demokraatia ees, neonatsistlik Kuldne Koidik on kolmandal kohal.
Teistes «paketiriikides» on poliitilisi vapustusi esinenud siiski vähem ning ELi-vastased meeleolud mängivad kaugelt suuremat rolli ELi kreeditorriikidest tuumikus.
2011. aasta Soome valimistel pidid euroskeptilised Põlissoomlased äärepealt suursoosikud seljatama, olles lubanud mitte toetada edasisi päästeoperatsioone.
Mullustel valimistel Hollandis nautisid vasakäärmuslikud sotsialistid ja parempoolne Vabaduspartei oma euroskeptiliste vaadete toel nädalate kaupa suurt populaarsust, enne kui vasaktsentristlikud leiboristid neist viimasel hetkel mööda pressisid.
Ka Prantsusmaal tekkis mullustel valimistel olukord, kus Jean-Luc Mélenchoni Vasakrinne ja Marine Le Peni Rahvusrinne esimeses voorus kahepeale ligi kolmandiku häältesaagist ära napsasid. Mõlemate platvormid kubisesid Brüsseli pihta suunatud kriitikast.
Avatud Ühiskonna Instituudi (OSI) Euroopa küsimuste osakonna juhataja Heather Grabbe, kes on uurinud ELi-vastaseid populistlikke liikumisi, hoiatas, et ülalmainitud nappe pääsemisi ei tohi tõlgendada kui Brüsseli-vastase viha usaldusväärset mõõdikut. Grabbe kinnitab oma osakonna uuringutele toetudes, et ELi-vastased meeleolud on palju sügavamad kui valimistulemused näitavad.
Uued eksamid ei lase end kaua oodata.
Juba veebruaris leiavad aset Itaalia üldvalimised, kus endine peaminister Silvio Berlusconi üritab kasutada ära valijate rahulolematust ja peab kampaaniat, mis on ülimalt kriitiline ELi kriisiohje suhtes eesotsas Saksmaaga.
Isegi Saksamaal tegi abipakettide-vastane liikumineFreie Wähler (sõltumatud valijad) Baieri valimistel märkimisväärseid edusamme ning üritab pöörata pea peale septembrikuised üldvalimised, pommitades ELi kriisijuhtimist halastamatu kriitikaga.
«Eurokriis on valitsemiskriis, kuna inimesed on väga vihased ja otsivad, keda süüdistada,» ütles Grabbe. «Inimesed on vihased, et nende valitsusel puudub kontroll nende oma majanduse üle.»
Copyright The Financial Times Limited 2013
Allikas: SIIN
Nagu näitab detsembris avaldatud Eurobarometeri küsitlus, näevad ELi positiivses valguses vaid 30 protsenti eurooplastest – kusjuures alles viis aastat tagasi oli vastav protsent 52.
Küsitluse tulemused osutavad käputäiele riikidele, kus ELi suhtes kogetakse sama sügavat usaldamatust kui Suurbritannias – eriti paistavad sellega silma Kreeka ja Hispaania, mis vaevlevad kõige masendavamate majandushädade käes.
Siiamaani ei ole veel materialiseerunud Brüsseli hirmud, et varjamatult euroskeptilised parteid mõnes euroala riigis kontrolli haaravad ning kriisiga võitlemiseks vajaliku konsensuse pea peale pööravad. Aga palju pole puudu olnud.
Kõige suurema ehmatuse elasid ELi liidrid üle mullu Kreeka puhul, kus vasakäärmuslik Syriza jõudis 3 protsendi kaugusele riigi suurima partei staatusest – olles tõotanud visata prügikasti Kreeka 172 miljardi eurose abipaketi. Hiljutiste arvamusküsitluste valguses juhib Syriza paraja edumaaga valitsuspartei Uue Demokraatia ees, neonatsistlik Kuldne Koidik on kolmandal kohal.
Teistes «paketiriikides» on poliitilisi vapustusi esinenud siiski vähem ning ELi-vastased meeleolud mängivad kaugelt suuremat rolli ELi kreeditorriikidest tuumikus.
2011. aasta Soome valimistel pidid euroskeptilised Põlissoomlased äärepealt suursoosikud seljatama, olles lubanud mitte toetada edasisi päästeoperatsioone.
Mullustel valimistel Hollandis nautisid vasakäärmuslikud sotsialistid ja parempoolne Vabaduspartei oma euroskeptiliste vaadete toel nädalate kaupa suurt populaarsust, enne kui vasaktsentristlikud leiboristid neist viimasel hetkel mööda pressisid.
Ka Prantsusmaal tekkis mullustel valimistel olukord, kus Jean-Luc Mélenchoni Vasakrinne ja Marine Le Peni Rahvusrinne esimeses voorus kahepeale ligi kolmandiku häältesaagist ära napsasid. Mõlemate platvormid kubisesid Brüsseli pihta suunatud kriitikast.
Avatud Ühiskonna Instituudi (OSI) Euroopa küsimuste osakonna juhataja Heather Grabbe, kes on uurinud ELi-vastaseid populistlikke liikumisi, hoiatas, et ülalmainitud nappe pääsemisi ei tohi tõlgendada kui Brüsseli-vastase viha usaldusväärset mõõdikut. Grabbe kinnitab oma osakonna uuringutele toetudes, et ELi-vastased meeleolud on palju sügavamad kui valimistulemused näitavad.
Uued eksamid ei lase end kaua oodata.
Juba veebruaris leiavad aset Itaalia üldvalimised, kus endine peaminister Silvio Berlusconi üritab kasutada ära valijate rahulolematust ja peab kampaaniat, mis on ülimalt kriitiline ELi kriisiohje suhtes eesotsas Saksmaaga.
Isegi Saksamaal tegi abipakettide-vastane liikumineFreie Wähler (sõltumatud valijad) Baieri valimistel märkimisväärseid edusamme ning üritab pöörata pea peale septembrikuised üldvalimised, pommitades ELi kriisijuhtimist halastamatu kriitikaga.
«Eurokriis on valitsemiskriis, kuna inimesed on väga vihased ja otsivad, keda süüdistada,» ütles Grabbe. «Inimesed on vihased, et nende valitsusel puudub kontroll nende oma majanduse üle.»
Copyright The Financial Times Limited 2013
Allikas: SIIN
4 kommentaari:
Ajuvaba sait see siin.. iga lingi vajutamise peale ilmuvad mingisugused totakad reklaamid ainult..
Teed kõike seda propagandat inimeste lüpsmise ja raha pärast?
Ma ei saa kusagilt raha ja ei näe ka neid reklaame! Teie olete esimene, kes kurdab mingite reklaamide pärast.
Minu pärast olgu need reklaamid või mitte. Mind nad ei sega.
See ei muuda fakti,et euroopa liit on peagi lõhkise küna ees ja see küna, käriseb igast otsast. Ainult meie lugupeetud riigijuhid ei taha seda mõista. Olukord sarnaneb sellele,kui sinu suunas kihutab veoauto,kiirusel 120 km/h ja sa oled keset teed. Ning sul pole kuhugi ära joosta. Ütleme,et oled jalgupidi betooni valatud. Kui nüüd mõtled,et panen silmad kinni ja teesklen,et kihutavat veoautot pole ja see on vaid unenägu. Siis igaüks võib nüüd mõelda,mis sellises olukorras tegelikult juhtub. Vastust ma etteütlema ei hakka!
to: Anonüümne 19.jaanuar 2013 12.53
Saidi "ajuvabadus" või mõttekus sõltub saidi kasutaja vaimsest potensiaalist ja ajupestusest, mida suuresti kujundab totalitarismist nakatunud massimeedia, mille eesmärk on välistada inimese ISEolemine ja ISE mõtlemine.
Edu saidi tegijatele
Postita kommentaar