Kuidas ravida süsteemihälvet majanduses?

Nüüdisaegset(ki) majandust vaevava intressiorjandusliku korra minemapühkimiseks on kaks võimalust.

Küsimus ebavõrdsusest ning pärsitud sotsiaalsest arengust ei kao tänase finantssüsteemi juures kuhugi. Niikaua kui raha liigub ringlusse läbi pankade laenudena, ei muutu midagi paremuse poole, vaid kriis ainult süveneb.

Tänaste sotsiaal- ja majandusteadlaste osa piirdub konstateerimisega ning erinevate riigigruppide majandusmudelite (nende erinevus seisneb detailides ning maksupoliitikas) esiletoomisega, millel on omamoodi merelaineefekt: mõnedes piirkondades on hetketulemused veidi paremad kui mujal, aga see ei ole süsteemisiseselt lahendus ning varem või hiljem liiguvad needki lained koos veega kanalisatsiooni.

Erinevused, olgu need siis millised tahes, ning mida kajastatakse ekslikult kui paremat võimalust sotsiaalse katastroofi ärahoidmiseks, on süsteemisisesed, aga süsteem ise on tervikuna vigane.

Ma ei saa aru, kuidas kõik lugupeetud kommentaatorid ja majanduseksperdid kajastavad teemat, keskendudes detailidele väärsüsteemis, aga ei too välja kõige olulisemat. Ma ei ole nende aastate jooksul juhtunud kuulma-nägema kedagi rääkimas või kirjutamas (peale Kristuse loomulikult, kes olla rahavahetajad väidetavalt templist minema peksnud), et tegemist on süsteemihälbega, mille ravimiseks on kaks globaalset võimalust.

Hälberavi viisid: maailmasõda või kõikehõlmav laenukustutamine

Üheks on ülemaailmne sõda, mis hävitab enamuse inimkonnast ja koos sellega olemasoleva intressiorjandusliku korra. Teine on olukord, kus ühiselt mõistetakse, et intressid ei saa tekkida millestki, sest ega tööga loodav lisaväärtus ei loo ka iseeneslikult juurde ringluses olevat vaba rahamassi, vaid see liigub ikka laenudena, survestades järjest enam olemasolevaid riike ja rahvaid.

Seega on teiseks võimaluseks mitte madalaprotsendiliste laenude andmine vaesematele, vaid üleüldine ja vastastikune laenude kustutamine. Väidetavalt kukuvad siis kokku majandused ning tekib globaalne katastroof. Samas ei näe ma selle katastroofi põhjuseid ega ka vajadust sellise katastroofi järele. Raha muutub ekvivalendiks ning ainsaks lahendamisväärseks küsimuseks jääb: kuidas sellisel juhul paisata vaba raha, (või siis arvestuslik ekvivalent) ringlusse nõnda, et ei tekiks koheselt ekvivalendi kontsentratsiooni?

Kindlasti on ka sellele olemas parimad lahendused, kuid olgu nad millised tahes, ei ole nad hullemad intressiorjusest ega selle tagajärgedest.

Üleüldised ressursid eraomandi ainuvõimu alt välja!

Üks omapärane lisalahend, mis tugineb jälle aastatuhandete jooksul juurdunud arusaamadele ning mis ei tohiks tänasel päeval inimeste teadvuses domineerida (eeldusel, et mõistuspärane käitumine suudab olla ülemaks tegutsemisajendiks), on see, et üleüldiste ressursside omamine ja kasutamine ei tohiks olla piiratud eraõigusliku omandivormiga, vaid need peaks olema ratsionaalselt kasutatavad üleüldiseks hüvanguks. Nii ei saaks näiteks põlevkivi kui loodusressurss olla kellegi eraõigusliku rikastumise allikaks. Samuti maa.  

Loomulikult võib väita, et ressursimaks ju kompenseerib ühiskonnale üleüldise ressursi eraõigusliku omamise. Kuid see ei tähenda üleüldises taustsüsteemis midagi muud kui järjekordset maksu, mis suunatakse või liigub jälle läbi intressimajanduse kontsentratsiooni allikateni.

Valmistugem kõikehõlmavaks sõjategevuseks!

Ma olen realist ning mõistan suurepäraselt, et see, millest ma kirjutasin, on utoopia suure algustähega, aga varem või hiljem lahenevad küsimused iseenesest, ja eeldatavasti suure pauguga, sest inimloomus ja looduses eksisteerivad seaduspärasused soosivad tugevama ellujäämist.

Seega tuleb valmistuda kõikehõlmavaks sõjategevuseks. Ja kui me teame, et tänane tuumapotentsiaal on suuteline hävitama enamuse elust maamunal, siis ka tegelikuks maailmalõpuks. Aga seni nautigem seda, mis meile antud!

HARRY RAUDVERE

Autor on ettevõtja.

Rahvuslaste Tallinna Klubi ajalehe „Rahvuslik Teataja” 15. numbri (veebruar-märts 2013) majandusküljel ilmunud kirjutis.

________________

 
Kuidas lehte hankida?
„Rahvusliku Teataja” omandamisest huvitatuil – ka tellijail! – tasub ühendust võtta e-aadressil tellimine[ät]rahvuslasteklubi.org või lehe piirkondlike levijuhtidega.

Levijuhid:
Põhja-Eestis:

Johanna Ranne
E-post: johanna.ranne.armane[ät]gmail.com
Mobiil: 59037103
Lõuna-Eestis:

Osvald Sasko
Mobiil: 55542270
Lääne- ja Kesk-Eestis

Jaan Hatto
E-post: stuvsta[ät]hot.ee
Mobiil: 51903374

Levijuhtidelt saab ka varasemaid lehenumbreid. Üksiknumbri hind on üks euro.
„Rahvuslik Teataja” ilmub alates 2011. aasta juuli lõpust.
Tõnu Kalvet,
„Rahvusliku Teataja” peatoimetaja