PILOOT: Eestlased – Alandlik Etnos

Rahvus, kellel puudub rahvuslik eneseteadvus. on sõnnik, millelt võrsuvad teised rahvused.
Pjotr Solõpin
KOMMENTAARE GEORG KIRSBERGI RAAMATULE “POLIITIKA PSÜHHOLOOGILISED ALUSED” ( 2014)
(https://www.raamatukoi.ee/cgi-bin/raamat?211019)
Georg Kirsberg, otsides eesti rahvusele kohta professor Zimichevi poolt määratletud Produtseerivate, Agressiivsete ja Parasiteerivate Etnoste seas, leiab, et me pole väljapaistvad ei teaduslik-tehnilises loomes (tootmises), mehises sõjakuses ega liiakasuvõtmises ja teiste rahvuste orjastamises, mistap meie jaoks tuli välja mõelda omaette määratlus – Alandlik Etnos. Mida võiks ju nimetada ka Koogutavaks, Kintsukaapivaks, Orjalikuks või Hirmunud Etnoseks. Meenub kunagine küsitlus, millest selgus, et oleme Euroopa lojaalseimaid, võimukuulekamaid rahvaid. Selle kohta on hää võrdlus: Kui mõisnik prantsuse talupoega piitsutada lasi, tõi too pika noa ja pussitas mõisnikku. Eestlane tõi pika nööri ja poos end aida all üles.
“Rahvuse puhul määrab tema edukuse seesmise organiseerituse tase, millel on järgmised tunnused: etnose eesmärkide ja ülesannete teadvustamine, oma koha mõistmine elus, tõeliste ja näiliste väärtuste mõistmine ja eristamine, soov ja võimekus jälgida etnose heakskiidetud elukorraldust, tunda end etnose osana, liikuda tema eesmärkide ja ülesannete poole.” (lk 67)
“Eestlane ei ole väga hästi organiseeritud etnos. Suur osa eestlasi ei oma etnose eesmärke.” (219) Etnose huku tundemärkideks on: võõrandumine oma juhtkategooriatest (Ilu, Tõde,. Küllus/Õiglus, Headus) ja sotsiaalse normi kaugenemine juriidilisest normist. Teod, mis varem olid seadusega keelatud ja mida ühiskondlik arvamus varemalt taunis, ei pälvi enam üldist hukkamõistu, vaid leiavad pooldajaid.” Vaeste maade probleem üldisemalt – juhtkategooriate ja sisemise organiseerituse puudumine. Nt Saksamaa ja Jaapan toibusid II maailmasõja purustustest ja liikusid majanduslikele juhtpositsioonidele väga kiiresti.
KOMMENTAAR: Just seda võime täna märgata seoses Kooseluseadusega. Euroopa kogemus näitab, et samasoopaaride lapsed tahavad samuti saada omasooarmastajaiks ja et traditsioonilise ning homoabielu võrdsuse õpetamine lasteaedades ja koolides suurendab järsult homoseaksuaalide osakaalu noorte hulgas. Seega on Loodus siin, nagu näeme, “koolutatav” kultuuri ja hariduse poolt, vähemasti vastuvõtlikus, noores eas, kus inimese eluväärtused pole veel välja kujunenud. Vaatamata sellele, et perevägivald ja haigusrisk on homoabieludes palju kõrgem (vt nt Homoabielude mõjud Massachusettsile: https://www.youtube.com/watch?v=4p_5pUPexh4)
“Selle piirileppe sõlmimine tõestas veelkord, et eestlane on alandlik (siinkohal sobiks välja öelda, et koogutaja rahvus, kes kiibitseb ja lipitseb Agressiivse Etnose ees, lootes seeläbi viimasega paremaks sõbraks saada. Paraku on tulemus vastupidine. Saavutati veelgi rohkem alandust ning kallati vett peale Kremli impeeriumi veskile.” (237)
KOMMENTAAR: Eestlase “alandlikkus” väljendub selles, et ta sellise riigireeturliku poliitikaga leppis. Olukorras, kus olnuks põhjust“Toompead kõigutada”, kostus vaid väheste (rahvuslaste) protestihääli. Võib oletada, kui suur oli Piirileppe “hind “ – kas ehk too 20 miljonit dollarit VEB Fondi, mis liikus Venemaalt Reformierakonna taskusse Heiki Kranichi isiku kaudu ( http://www.ohtuleht.ee/596336/kes-vottis-venemaal-veb-fondi-raha-valja#.VCJuQZq6xR8.facebook)? Või oleme veel võlgu?
Samas me ei tea ju veel, milliste “preemiate” või “luukerede” katteks antakse meid täna Euroopa sundseksualiseerijate lörtsida – kui Kooselu seadusega sellele uks lahti tehtud (vt olukorrast Euroopas https://www.youtube.com/watch?v=49kAf_Z-L9k#t=112)
Või millised “salalepped” on juba tehtud “Euroopa oligarhidega” fosforiidi ja kildagaasi ammutamiseks (mis rikub täielikult põhjavee, olles seetõttu mitmetes arenenud riikides rangelt keelatud) pärast Rail Baltica valmimist 2020? Nagu see on rahva tagaselja plaanis ka Ida-Ukrainas: https://www.youtube.com/watch?v=QKeCPfo6acQ
“Eestlane on läbi ajaloo olnud liiga alandlik ja leplik. Vähesed julgevad enda õiguste eest seista või avalikult mingitele väärnähtudele tähelepanu juhtida. Näiteks akadeemik Rein Raud nimetas teatud eesti poliitikuid, kui Reformierakonna ebaseaduslik rahastamine päevavalgele tuli, moraalseteks värdjateks ja tõstatas küsimuse, et kuidas peavad tundma end inimesed, keda selliste poolt valitsetakse? Ning vastab, et kes üldse ei suuda, need lähevad ära. Mõne jaoks ei valmista olukord probleeme, vaid lubab tema oma lähemas keskkonnas samamoodi vassida ja sahkerdada. Mõni ohkab sügavalt, surub hambad risti ja kannatab ära. Mõni tõstab korra uniselt pea, et kas oli midagi või? Ja valib järgmine kord jälle orjade ja orjapidajate parteid. Aga mõni ikkagi ulub ja karjub, kuni saab. Ja lisab veel, et nüüd sõltub nii mõndagi sellest, kui palju neid viimased on.” 239)
“Tallinna Ülikooli dotsent Tiiu Kuurme nentis, et on põhjust tunda häbi nende vaimust väetite pärast, kes on täna riigi eesotsas. Arvatavasti on see tulemus protsessidele, millega haagiti haridus lahti moraalist. Dotsent ütleb, et valitsevate võimurite huvides on marginaliseeruda kultuuri ja haridusinimesi, et järele jääksid vaid tömbi mõistusega manipuleeritavad orjad ja kvalifitseerimata alapalgaline lihttöö.. Lisab ta veel, et tagasi peaks astuma terve valitsus, sest nad ongi viinud Eesti viie esimese sekka – peaaegu kõigi destruktiivsete ja elujõu kadumist väljendavate näitajate osas.” (240)
“Esimene Eestis loodud erakond 1987. aastal, Eesti Rahvusliku Sõltumatuse Partei (ERSP) ei jäänud püsima tänu just rahva kartlikkusele… Dissidendid vastandusid ülejäänud enamusele, kes igapäevaselt kommunistlike võimudega kollaboreerusid. Sellest tulenevalt oli vastupanuvõitlejate sotsiaalne võrgustik väga kitsas, kuna enamus inimesi kartis endega suhelda, See suhtumine pole kadunud tänini.” (41)
KOMMENTAAR: Veel tänagi loodab – ehkki üha väiksem osa – eestlasi “uue erakonna imele”. Ilmselt tajutakse, et kuna piisavalt massilist sotsiaal-poliitilist kodanikuteadlikkust, nö kriitilist massi pole Eestis nii pea loota, püütakse väiksearvulisele avangardile anda võimandust “erakonna” abil. Äkki lipsab läbi :) Nii ongi lootusrikkalt aktsioonis Vabaerakond ja hoopis uuel, vbl isegi maailma mastaabis enneolematul moel kokku kutsutav Talguerakond kui temaatiliste ja piirkondlike kogukondade liit, kelle liidrid kandideerivad Riigikokku.
“Eestlane kas ei suuda leida oma teed ja/või siis tänu pikale Venemaa/Nõukogude Liidu okupatsoioonile tahab tunda ennast eurooplasena. “Kuid selle asemel tuleb välja ambivalentne tegelane, kelle mimikri pole kaugel karikatuurist ja paroodiast. Kuna selline koloniaalsuhe on alati ambivalentne, siis on sellesse juba ette kodeeritud olemuslikud eeldused enese hävitamiseks, olenemata sellest, kas koloniseeritu hakkab sellele avalikult vastu või mitte.” (Tiit Hennoste)
Ent kuidas on lood Euroopaga? Venega?
“Euroopa Liidul puudub tugev edasikandev idee, puudub ühine religioon, puuduvad ühised juhtkategooriad… Putinil seevastu on idee olemas, mille eest nii tema kui suur osa Venemaa rahvast seisab…Venelastel on väga tugev identiteet.” (216-217)
Eestlase (alandlik etnos) ja venelase (agressiivne etnos) ei suhestu omavahel. Selliselt aga ühist keelt tekkida ei saagi. Venelasega saab sõbrustada ainult suhestudes tema juhtkategooriatega ehk siis demonstreeerida jõudu.” (213)
“Ma ei tea, kas riigiisad hoomavad seda, aga me oleme tõesti vaene riik,…. Aga me oleme nii leplikud – lepime viletsa vaimse tervisega, oleme kogu aeg närvilised ja pahas tujus, mis seal ikka, tulen toime. Samamoodi peame ise kõrge elektrihinnaga toime tulema, tulema toime järjest tõusvate toiduhindadega. Ja mitte keegi ei mässa. Prantslased oleks ammu tänaval.” (Kaire Aadamsoo)
KOMMENTAAR: Eesti kui “majandusmõrv” on omaette teema, mida on täna juba suht kerge avada ja mõista nii Georg Kirsbergi raamatu kui ka John Perkinsi “Majandusmõrvari pihtimuse” ( https://www.raamatukoi.ee/cgi-bin/raamat?207527) toel.
“N. Liidu okupatsioon hävitas eestlaste moraali, rahvustunde ja initsiatiivi, muutes eestlased araks ja kergesti juhitavaks, populismile alluvaks massiks. See kõik peegeldub omakorda praeguses võimusüsteemis, mis akadeemik Rein Raua hinnangul “… on üles ehitatud nii, et edendab lojaalsust ja pealiini toetamist, mitte mõtlemisvõimet ja analüütilist haaret. Ka kõrgemal positsioonil olevad mõistlikud poliitkud peavad positsiooni säilitamiseks tihti olema vait ja nõus otsustega, mille küsitavusest peaks arusaama.”” (248)
KOMMENTAAR: Mati Hint on öelnud, et eetlase tänane “armetus” on seotud rahvusliku eliidi regulaarse hävitamisega, viimati nõukogude ajal, eriti 1941. ja 1949. aasta küüditamistega – mille ohvriks langes ühtekokku üle 30 000 elujõulisemat eestlast. Samuti kandis rahvuse elujõulisem osa kaotusi Teises maailmasõjas. Eliidi taastumine aga võtab aega vähemalt kolm põlve. Minu jaoks näitab eliidi seisundit dünastiate hulk Eestis – mida täna võib üles lugeda vaevu et kahe käe sõrmedel: Rauad, Sarved, Vooglaiud, Tarandid, Kaalepid, Krossid, Ehinid, Sangad. Priimäed…., neist enamus alles teist põlve (milles võimalik ka “aia taha minekuid”).
“Kodanik ei tohi olla möku ning väärvõimu vastu tuleb üles näidata kodanikujulgust ja vajadusel selle vastu ka võidelda.” (Allar Jõks 2013)
“Eestis näiteks on tagasihoidlikkus üldtunnustatud sotsiaalne norm, üsnagi kartlikult suhtutakse neisse, kes kritiseerida või teisiti mõelda julgevad…. Sotsiaalne norm määrab ära ka selle, kui palju rahvas poliitikute väärtegusid talub.”
Riiki juhib rahvuse “keskmine prototüüp”. Riigi juhtkonna paneb paika peavoolu kultuur, mitte konkreetne valimissüsteem. (73)
KOMMENTAAR: Kuidas siis eestlane võitleb? Läbi aastate oleme imetlenud oma kodanikuliikumiste mitmekesisust ja rohkust (oleme “talgurahvas” ja meile meeldib “seltsis olla”), kuid ajapikku on kogu see tegevus eeskätt KÜSKi jt kodanikuühiskonnale mõeldud rahade jaotuspoliitikaga surutud teatud “hegemonistlikku raami”. Antonio Gramci määratleb hegemooniat nii: Eredaim näide selles plaanis oli juhtum Artur Talviku filmiga “Okupeeri oma müür”, mille toetusrahade viimase osa väljamaksmise eeltingimuseks seati, et see ei tohi tulla ekraanile enne kohalikke valimisi 2013. Teiseks heaks näiteks on juba teist suve toimunud Paide Arvamusfestival, mis sel aastal oli veel silmatorkavamalt võimuerakondade, peavoolumeedia ning eeltoodud viisil “kodustatud” kodanikuliikujate (EMSL) eneseesitlus. Ürituse kallutatusest andis tunnistust nt arutelu Kooseluseaduse teemal, kus paneelvestlejad olid valitud vahekorras 3:1 seaduse poolt. Muid tõeliselt põletavaid sotsiaalpoliitilisi (maailma)teemasid seekord polnudki. Nagu näiteks: Ukraina kriis, pankokraatia (Raha kui Võlg) Eesti keskklasis hävitajana, ühistumajanduse olematus Eestis, massiline majanduspagu, kliimamanipulatsioonid (sh “keemiapilved”), NWO, ärimeditsiin jms. Lausa vastupidi – festivali eelplaanis oli välja pakutud üllatavalt tagurlik teema “Vaktsineerimine – vabatahtlik või sunduslik?” – mis lõppkavasse siiski ei jõudnud. Markantne vahejuhtum toimus ka sinna oma lendlehti levitama tulnud Tallinna Rahvuslaste Klubi juhi Jaan Hattoga, kellelt turvamehed rebisid lendlehed “kui korraldajatega kooskõlastamatud” käest ning viskasid nende levitaja festivaliterritooriumilt välja.
ALANDLIK RAHVUS
KÜLLUS/ÕIGLUS
Enda õiguste eest seismine ei ole eriti õiglane, see on vingumine. Õiglane on väliskapitalistidele suuri kasumeid maksta ning ise rohkem tööjõuna esineda. Oma tootmist üles ehitada oleks ebaõiglane (parasiidilt ja produtseerivalt etnoselt leiva ära võtmine)
HEADUS
Hästi toimib see, kes reatöötajana käsku täidab. See, kes enda jaoks töötab või teised enda jaoks tööle paneb, on halb (agressor ja parasiit). Isik, kes hästi sõdib, on halb (vabadusvõitlejad ei ole Eestis väga hinnas). Halb on ka see, kes teisest kavalam ja targem. Hea on see, kes laseb endale pähe istuda. Hea on see, kes oma raha teistele (isegi endast rikkamatele) kingib. Halb on see, kes oma riigi ressursse oma rahva jaoks kasutada tahab.
ILU
Ilus on see, mis seotud mõne teise ülistamisega, mingi võõrvõimu või võõrideoloogia ülistamisega. FDI (otsene välisinvestreering) on ülim väärtus. Riietus, ehted ja kuld ei oma suurt tähtsust.
TÕDE
“Mina reatöötajana täitsin käsku.” (Taimi Samblik)

Allikas: http://kaadripoliitika.wordpress.com/2014/09/25/eestlased-alandlik-etnos/