MATTI ILVES: ŠOTI ISESESVUSREFERENDUMIST

Šoti iseseisvuslased tegid väge hea referendumikampaania, kuid siiski kaotasid tulemusega 45:55. Miks siis kaotus tuli?

Siin on mitmeid tegureid, esiteks väga liberaalne valimisseadus. See lubab osaleda kõiki Šotimaal elavaid ja töötavaid inimesi kes on ELi kodanikud, ka seal töötavaid eestlasi. Samuti on valimistel teretulnud uusmigrandid, kes saavad väga lihtsalt kodakonsuse E Liidust pealesurutud ja osalt impeeriumipärandina sälinud seaduste alusel. Suurbitannias elab 20 % võõrrahvaid, selle näitaja poolest jäävad nad EL-is maha vaid Lätist ja Eestist. Migrandid teatavasti seostavad ennast Suurbritannia ja Euroopa Liiduga, mitte šotlastega.

Teiseks ebaõnnestumise põjuseks oli väga tugev hirmutamskampaamia Briti keskvalitsuse poolt ja kaasa lõi selles ka muidugi Euroopa Liit, teatades, et Šotimaa ei saa enam kunagi ELi "õnnemaale", hirmutamine ulatus ka meie ajakirjandusse, "Postimees": http://majandus24.postimees.ee/2924215/eraldumine-laheks-sotimaale-kalliks-maksma
Hirmutamine võis mõjada just noort valijaskonda. Teatavasti lubati referendumil hääletada ka lastel, kes olid valimispäevaks saanud 16. aastaseks, neil ei ole väljakujunenud poliitilisi vaateid ja nad alluvad kergemini manipuleerimisele - hirm, lubadused. Ega siis asjata ei tee meie kartellipoliitikud pingutusi, et kaasata lapsed valimistesse.

Komandaks referendumi läpikukkumise põhjuseks oli ilmselt keskvalitsuse poolt jagatud lahked lubadused iseotsustusõiguse suurendamiseks, elatustaseme tõstmiseks(!) ja Šoti autonoomia laiendamiseks tervikuna.
DELFI: "Suurbritannia peaminister David Cameron esines Šotimaa iseseisvusreferendumi tulemuste selgumise puhul kõnega, milles väljendas heameelt ja lubas täielikult täita lubadused Šotimaale uute õiguste andmise kohta." Võib-olla mõni jagatud lubadus ka täidetaks, aga olen kindel, et mitte kõiki. Cameron on nüüd võidurõõmus, et ta ei läinud ajalukku Suurbritannia lagundajana ja jagatud lubadused on nüüd kiired ununema.

Võõrtööliste hulgas mängisid räpast rolli ilmselt ka Šotimaal töötavad eestlased, sest kõik neist ei ole kindlasti sellised nagu DELFIs üks iseseisvust pooldav noormees, kes ütles: "Mulle ei meeldi see ülbe ja üleolev toon, millega Westminster (Suurbritannia võimukeskus Londonis) suhtub Šotimaasse ja šotlastesse." Enamus uhketest eestlastest on teatavasti ELi usku ja värisesid enda võimaliku töökoha kaotuse pärast.

Eestlaste suhtumist tervikuna Šoti iseseisvusesse näitas hästi "Postimehe" gallup:
"Kuidas hääletaksite teie Šoti iseseisvusreferendumil?
Iseseisvumise poolt(3111)
52%
Iseseisvumise vastu(2872)
48%
Küsitluses on osalenud 5983 inimest"
Näeme, et vaid napilt üle poole oli iseseisvuse pooldajaid, varem oleks see protsent olnud vähemalt 90, kiirelt-kiirelt on meie rahval ununenud oma iseseisvusvõitlus. Lihtsmeelsed eestlased arvavad ka nüüd, et oleme vabad, kui 85 % seadusi ja direktiive tuleb Euroopa Liidust ja selline olukord on täiesti võrreldav Nõukogude Liidu aegadega.

Kahju, tõesti kahju on oma maa iseseisvuse eest võidelnud šotlastest. Toon ainult ühe näite ajalehest "Glasgow News": ""Viiskümmend aastat olen võidelnud iseseisvuse eest", ütles 83-aastane Isabelle Smith "jah" toetaja Edinburgh´i mereäärsest linnaosast Newhaven." Ei aidanud šotlasi ka see, et nende kuulus tennisetäht Andy Murray, kes elab juba kaua aega Inlismaal ja seetõttu puudus tal referandumil hääletamise õigus, kutsus inimesi ütlema "jah" iseseisvusele.

Šotlased on visa rahvas ja ei nukrutse kaua, sest see polnud esimene iseseisvusreferendum, ega ei jää ka viimaseks.