HINDREK PIIBER: Briti, Prantsuse ja N. Liidu salapaktist

Nagu ajaloomaterjalidest on selgunud, sõlmiti 1939. a peale
Molotov-Ribbentropi pakti veel üks salapakt, mille olemasolust polnud
avalikkus palju aastaid teadlik. Nimelt sõlmisid Inglismaa,
Prantsusmaa ja N Liit 15. oktoobril 1939. salajase koostööpakti, mille
eesmärgiks oli Saksamaa vallutamine. Nimetatud dokumendiga andsid
Inglismaa ja Prantsusmaa N. Liidule õiguse okupeerida viimasega
piirnevad Soome ja Baltimaad ning samuti Põhja-Rootsi ja Põhja-Norra.

Teise maailmasõja eelõhtul Moskvas kahe lääne suurriigi ja N. Liidu
vahel sõlmitud pakt on kuni 2017 aastani Inglismaa arhiividesse
suletud. See salapakt tuli ilmsiks Soome marssali Carl Gustav Emil von
Mannerheimi poolt aastatel 1932-1949 koostatud salajase kausta S-32
põhjal (vt “Die Kameradschaft Unabhängiges Mittellungsblatt für
Soldaten”, 1944), mida nüüd Soome haridusnõunik reservmajor Erkki
Hautamäki kasutas oma hiljuti ilmunud raamatu Suomi myrskyn silmässä
koostamisel.

Kui Mannerheim 1917. a Tsaari-Venemaa armeest lahkus, leppis ta oma
sinna jäänud sõpradega kokku nende kaudu salajase info saamiseks
Venemaalt. Ohvitseridest agentide varjunimedeks olid Grigori, Irina ja
Luci. Neilt saadud saladokumentidest sai alguse Mannerheimi salajane
toimik S-32.


Marssal Mannerheimi usaldusmeheks sai Vilho Tahvanainen 1932. aastal,
kui tal õnnestus järjekordselt illegaalselt N. Liidu-Soome piiri
ületanud venelastelt hankida salajasi luuredokumente ja kui ta need
9.augustil 1932 isiklikult president Svinhufvudi koju viis.

Ohvitser Vilho Tahvanainen valdas mitut keelt, oli Soome luureagent ja
erikuller, kes täitis marssal Mannerheimi eriülesandesid. Ta tegi
Mnnerheimi käsul koopiad kõigist hangitud luureandmetest ja tähtsatest
dokumentidest, mis hiljem tema valdusse jäid salajase toimikuna S-32.


1939. a novembris kohtus Tahvanainen marssal Mannerheimi käsul Eestis
Narva lähistel agent Grigoriga, kes väidetavalt oli Eesti päritolu
Nõukogude polkovnik. Agent Grigori andis Tahvanaisele üle kaks
ümbrikku dokumentidega ja kaks filmirulli.

12. novembri hommikul tutvus Mannerheim saadud luureandmetega ja
sattus suurde hämmingusse. Nendest selgus, et 15. oktoobril 1939
sõlmisid N. Liit, Inglismaa ja Prantsusmaa Moskvas salajase
koostööpakti.

Poolteist kuud hiljem, 30. novembril 1939 alustas N. Liit Soome vastu
sõda. Lääneriikidega sõlmitud kolmikpaktist tulenevalt polnud sõja
alustamise eesmärgiks hoopiski mitte N. Liidu riigipiiride nihutamine
Leningradist kaugemale, vaid kogu Soome okupeerimine. Paraku nurjas
Soome kangelaslik vastupanu pakaselises Talvesõjas need kolmikliidu
plaanid.

…………………………………………

Marssal Mannerheimi poolt kogutud luureandmete põhjal oli N. Liidul
1940. a olemas järgmine tegevuskava:

-Lääneriikide vaikival nõusolekul pidi Punaarmee okupeerima ja
annekteerima Soome 1940. a märtsis, Balti riigid 1940 a maikuu lõpuks.

-1940 a kevadel pidi Prantsusmaa koos Hollandi ja Belgia vägedega
alustama sõjategevust Saksamaa vastu. Samal ajal pidi toimuma
Inglise-Prantsuse invasioon Norrasse ja sealt edasi Taani ning
Lõuna-Rootsi, kus tuli luua Saksamaa vastu alustatava sõja põhjarinne.

-Jugoslaavia pidi ründama Saksamaad “Böömi hobuseraua” kaudu, mida
tõendasid 1940. a La Charités -Prantsuse kindralstaabis - sakslaste
kätte langenud dokumendikaustad.

Kuid neist rünnakuplaanidest sai teada ka Hitler. Nimelt saatis 1940 a
Saksa agent Londonist salajase kiirteate:

Londoni lennuväljale maandus kahemootoriline riiklike tundemärkideta,
tõenäoliselt N Liidule kuuluv lennuk. Lennukit saabus vastu võtma
mereminister Winston Churchill. Lennuväljal oldi kehtestatud äärmiselt
ranged turvanõuded. Lennuki meeskond jäi oma kohtadele, kedagi
lähedale ei lastud. Külaline, kõrges auastmes ohvitser lahkus autos
koos Churchilliga.

Otsekohe tõusid Saksamaal õhku Luftwaffe hävitajad. Agendi poolt
mainitud kahemootoriline lennuk tabati tagasiteel N. Liitu mere kohal
ja sunniti maanduma ühel Põhja-Saksa lennuväljal.

Järgneva 3-4 tunni jooksul kontrolliti äärmise põhjalikkusega nii
lennukit kui ka selle meeskonda ja reisijaid. Leitud dokumendid
fotografeeriti, lennukil lubati lendu jätkata.

9. märtsil 1940 võttis marssal Mannerheim vastu Saksa kulleri, Hitleri
usaldusmehe oberstleitnant Joseph Veltjensi, kes andis Mannerheimile
üle Saksa juhtkonna märgukirja ja eelnimetatud dokumentide koopiad.
Selle Mannerheimi arhiivi säilikuna K/8/24 signeeritud kirja sisu on
järgmine:


Soome marssalile C. G. E. Mannerheimile

Saksa Riigi valitsus annab 07.03.40 saadud informatsiooni kohta teada,
et eksisteerib Saksamaa vastu suunatud Inglise-Vene rünnakuplaan, mis
näeb ette invasiooni Balti riikides ja Skandinaavias. Saksa valitsus
ei taha oodata, kuni see plaan realiseerub. Ta ei ole mingil juhul
nõus sellega, et sõjalised operatsioonid kanduksid Saksa Riigi
territooriumile.

Inglise-Prantsuse invasiooni ennetamiseks ja Norra ning Taani
okupeerimise takistamiseks rakendab Saksamaa preventiivseid abinõusid.
Kui Vene sõjajõud peaksid Botnia lahest (Põhjalahest) alustama
rünnakut Soome ja Rootsi rannikule, okupeerivad Saksa sõjajõud Norra
ja Taani, Saksa õhujõud aga alustavad otsemaid õhurünnakuid nende
Soome territooriumi osadele, kust Vene vägede pealetung lähtub.

Kui Soome soovib Vene vägedele vastupanu osutamisel Saksa poolelt abi,
peab ta Saksa valitsusele esitama taotluse õhuabi saamiseks. Saksa
valitsus palub õhujõudude toetuse soovist teatada otse Riigi
välisasjade ministrile.

Berliin, 02.04.1940

Kindralfeldmarssal Hermann Göring

Saksa Riigi välisasjade minister Joachim von Ribbentrop


Kirjale olid lisatud järgmised materjalid:

Fotokoopia allkirjadega varustatud salalepingust 15. 10.1939 ja
lepingu realiseerimise plaanid
Aerofotod Skandinaavia aladest strateegilist ja taktikalist laadi
märkmetega Inglise ja Prantsuse vägede Saksa Riigi piiride poole
kavandatud sõjalis-operatiivsete liikumiste kohta.
Lääne ja Ida ühine Saksamaa vastu kavatsetava sõja organiseerimise
ning teostamise selgitus, millele oli juurde lisatud
a) aerofotode koopiad liitlaste operatiivplaanidest Norras

b) strateegiline kaart Saksa Riigi neljal rindel sõjalisse haardesse
võtmise kohta (Põhjarinne, Läänerinne -Prantsusmaa-Belgia-Holland,
Jugoslaavia rinne - Balkanil ja Idarinne - N. Vene)


Pärast seda, kui N. Liit oli okupeerinud Soome ja Briti-Prantsuse
ekspeditsiooniväed Norra, Taani ja Lõuna-Rootsi, pidi ühine
kindralstaap koostama üldise edasise ofensiivi ajakava.

Salaleppe sõjalisele osale oli N. Liidu nõudmisel lisatud merekaardid,
kus olid näidatud Norra vetesse paigutatavad miinitõkked koos
miinivabade laevateedega. Royal Navy pidi alustama Norra vete
mineerimist 5-6. 04.1940.

Mannerheimi salateenistuse andmeil oli Briti Admiraliteet kinnitanud
oma valmisolekut N. Liiduga 15.10.1939 sõlmitud kokkulepete täitmiseks
ning andnud nõusoleku Soome annekteerimiseks N. Liidu poolt, mis pidi
algama 15.05.1940.

Briti Admiraliteet ja Inglise valitsus olid Norra ja Taani
okupeerimise tähtajaks määranud 14-15.05.1940. Sündmuste edasise
arengu käigus otsustati see tähtaeg tuua alul 1940. a märtsi keskele,
tegelikult pidi operatsioon algama 8-10.04.1940.

Briti-Prantsuse invasioonikavad nägid veel ette Lõuna-Rootsi
okupeerimise keskusega Göteborg. Briti Admiraliteedi kavade kohaselt
pidi kuninglik laevastik sulgema Saksa sõjalaevadele Taani väinad ja
kogu Põhjamere.

Hitler nurjas need lääneriikide ja N Liidu rünnakuplaanid, andes käsu
vastava nn välksõja alustamiseks, et päästa Saksamaa. Nii andis Hitler
9.04 käsu operatsiooniks Weser-übung - Taani ja Norra sõjakäiguks ning
10.05. sõjaks Prantsusmaa vastu.

Saksamaa alustatud välksõjad ajasid nurja N. Liidu ja lääneliitlaste
Saksamaa ründamise plaanid ja sundisid neid muutma oma strateegilisi
kavasid.

Pärast Prantsusmaa alistamist ning Norras ja Taanis maabunud
Briti-Prantsuse ekspeditsioonikorpuste tagasilöömist pidi 1941. a
juulikuu esimese dekaadi jooksul andma Saksa sõjajõududele peamise ja
otsustava tähtsusega löögi Punaarmee.

Stalin kavandas Jugoslaavia sõjaväge kasutada eelsoojendusena Saksa
jõudude edasiseks killustamiseks. See sundis Saksa juhtkonda alustama
Balkani sõjakäiku ja astuma vastu Kreekasse tunginud Inglise vägedele.

------------------------------

10.05.1941 lendas Saksamaalt Inglismaale Hitleri lähim kaasvõitleja
Rudolf Hess, arvatava eesmärgiga sõlmida rahu nende kahe maa vahel ja
seega ka kogu Euroopas. Võib oletada, et Hessil oli kaasas 15.10.1939
Moskvas sõlmitud N. Liidu, Inglismaa ja Prantsusmaa sõjalise salapakti
koopia. Kuid Churchill lasi Hessi vangistada ja 1946. a toimunud
Nürnbergi protsessil mõisteti Hessile eluaegne vangistus. Ta viibis
ainsa Nürnbergi tribunali vangina Berliini Spandau vanglas kuni oma
elu lõpuni, kus teda rangelt valvati ja kus ta 18.08.1987 a
93-aastasena väidetavalt vangivalvurite poolt mõrvati.

Soome president Paasikivi, kes 1945. a jättis Soome edasise saatuse N.
Liidu otsustada, nõudis Vilho Tahvanaiselt surmaähvardusel, et see
neid N. Liitu ja lääneliitlasi rängalt süüdistavaid materjale ei
avaldaks. Nii hoidiski V.Tahvanainen saladust ja alles oma surma eel
andis kollektsiooni edasi usaldusväärsele ohvitserile V. O Oramale,
soovides, et see need esimesel võimalusel avaldaks. Kuid ka Oramal ei
õnnestunud tollal Soomes valitsenud poliitilistes tingimustes
Mannerheimi sõjalisi luurematerjale publitseerida, kuna Paasikivi
järglane U.K.Kekkonen oli väidetavalt seotud KGB-ga. Nii oli ka Orama
sunnitud oma kõrge ea ja halva tervise tõttu need materjalid omakorda
edasi andma major Hautamäkile, kes erru minnes nende kirjastamisega
tegeles ja alles hiljaaegu need raamatuna avaldas.