SÕLTUMATU INFOKESKUSE TEADE

Vooglaid küsib, kes aitab rahval näha Isamaaliidu demagoogia taha
SI-330

Tunnustatud ühiskonnateadlane Ülo Vooglaid väljendas hämmastust veteranpoliitikute väidete üle eilses SI kirjutises http://www.si.kongress.ee/laar-herkel-nutt-rahvuslus-on-demokraatia-ja-vabaduse-tegelik-alus-2.html
ning vastas pikema arutlusega, soovitades neil võimu külge klammerdumise asemel elada natuke aega produktiivsest tööst.

Tekst: Ülo Vooglaid

Kui Laar, Herkel ja Nutt tõepoolest arvavad, et demokraatia ja vabaduse tegelik alus on rahvuslus, siis on põhjust neile kaastunnet avaldada. Selline lause ei sobi isegi propagandistlikuks fraasiks... Nähtavasti on nad muutunud ebaadekvaatseks.

Rahvuslus on printsiip

Imestamiseks põhjust pole, sest võimul püsimise eest  peetava võitluse kõrvalt ei jää mõtlemiseks kuigi palju aega. Võimu külge klammerdumise asemel oleks ka neil vaja elada vähemalt veidi aega produktiivsest tööst ja veenduda, et rahvuslus on PRINTSIIP!

Veenduda oleks vaja ka selles, et saadikud peaksid teenima oma rahvast ja mitte raha või erakonna  rahastajaid.

Toompeale on sattunud nii palju ühiskonna-, kultuuri- ja elukaugeid isikuid peamiselt seetõttu, et rahvas (rahvuslaste eestvõttel!) ei ole suutnud end kokku võtta selleks, et uduajajad paljastada, avalikustada, välja naerda ja kõrvale tõrjuda.

Peamiselt väliskapitali teeniva koalitsiooni koos hoidmise ettekäändel tehakse otsuseid, mis muudavad  inimeste elu aina raskemaks.

Printsiipide süsteemist

Selleks, et erakond saaks rahuldavalt tegutseda, peab olema selgeks mõeldud, sõnastatud ja avalikustatud mitte üks printsiip, vaid printsiipide süsteem, nagu ka sihid ja eesmärgid, ning tegevuse, tegijate ja tulemuste/tagajärgede hindamise kriteeriumid (kriteeriumite süsteem!).

Samasuguseks printsiibiks, nagu on rahvusluse printsiip, peaks olema ka:
- kompetentsuse printsiip,  mis kujuneb harituse, informeerituse ja kogemuste ühtsuses;
-.järjekestvuse printsiip, mille järgimiseks on vaja iga küsimust käsitleda oleviku, mineviku ja tulevikuseostes,
- personaalse vastutuse printsiip
- jt.

Tegevusprintsiipide süsteemi loomine on suur töö, mis on ka Isamaaliidul siiani ikka veel tegemata. Sama võib öelda eesmärkide taksonoomia kohta.

Selleks, et rahvuslikud jõud saaksid etendada riigis olulist osa, peaksid need mõttekonstruktsioonid, mis moodustavad ideoloogilise platvormi, olema teoreetiliselt, metodoloogiliselt ja metoodiliselt kaasaegsed, arusaadavad ja süsteemsed.

Vastasel juhul on võimalik valimistel loota vaid nende inimeste häältele, kes ei saa ega tahagi saada sellest kuigi palju aru, mis ühiskonnas ja kultuuris toimub ning hakkab suure tõenäosusega toimuma lähemas ja kaugemas tulevikus.

Veteranpoliitikud ise hävitasid

Ühtlasi oleks vaja meelde tuletada, millise erakonna initsiatiivil 1990. aastate alguses juuriti Eestist üpris põhjalikult välja nii kompetentsuse kui ka personaalse vastutuse printsiip!  Need isikud, kes seda tegid, ei sobi nüüd rääkima ei demokraatiast ega vabadusest, sest nad ise hävitasid mõlema kujunemise eeldused. Just nende muutuste tagajärjel kujunes valdav osa rahvast manipuleerimise objektiks.

Normaalseks peetaval juhul peaks erakondadel olema ühiskond tervikuna, samuti selle alasüsteemid ja probleemid kaardistatud nii staatikas kui ka dünaamikas.

Sel juhul oleks võimalik kaasata elanikkonda avastama probleemide kujunemise (püsimise-süvenemise-

laienemise) põhjuseid ja muid seoseid. Alles seejärel tekiks võimalus asuda otsima enam ja vähem sobivaid teid probleemide PÕHJUSTE vähendamiseks (kõrvaldamiseks).

Suurele osa rahvast on riik võõrandunud

Suur osa rahvast tunneb end absurdisituatsioonis. Miks? Kelle juhtimisel on inimesed sellisesse situatsiooni langenud, millest rahuldavat väljapääsu enam ei paista ? Millise erakonna juhtimisel on ühiskonnateadus praktiliselt likvideeritud (saavutatud see, mida nõukogude võim ei suutnud)?

Mis sellest järeldub, et  Toompeal ei ole veel kordagi arutatud mõnd sotsiaalset probleemi ega mõnd muud probleemi, mille käsitlemisel oleks õigusliku, majandusliku ja administratiivse problemaatika kõrval püütud ette näha ja arvestada ka sotsiaalseid eeldusi ja tagajärgi?

Sõna "sotsiaalne" on pandud häbitult tähendama nende inimeste muret, kes ei saa ise enam või veel hakkama ja vajavad abi, toetust, kindlustust... Riigikogus on arutatud vaesust ja tööpuudust, aga sotsiaalseid põhjuseid seejuures ei puudutatud ei ühel ega teisel puhul. Mõlemad  arutlused olid süsteemitud ja ei viinud mitte kuhugi.

Demokraatiast on Eesti veel nii kaugel, nagu on kuu...

Ikka veel pole suudetud luua elanikkonnale ühiskonna- ja kultuurielus osalemiseks vajalikke eeldusi. Valdav osa elanikkonnast ei saa oma põhiseaduslikke õigusi tegelikult kasutada, sest ei ole otsustamises osalemiseks küllalt haritud, informeeritud ja kogenud.

Vastutustunne ja aktiivsus kujunevad aga just läbi otsustamise. Kuna demokraatliku regulatsiooni mehhanismid on muudetud naeruväärseks, on aktiivsuse ja vastutustunde asemele kujunenud võõrdumine, indolentsus, deprivaartsus ja eskapism.

Mida oleks vaja teada ja arvestada, kui hakata rääkima vabadusest ja demokraatiast?
- Mitu % elanikkonnast elab allpool vaesuspiiri ja miks on kujunenud selline varanduslik diferentseerumine?
- Mitu % tööealisest elanikkonnast on tööta ja ka kaotanud lootuse kunagi kuskil tööd ja teenistust saada?

Millisest siis jutt käib, kui keegi väidab, et rahvuslus on vabaduse ja demokraatia aluseks? Mille aluseks on haridus, kultuur ja teadus?

Võibolla oleks vaja teetähised ringi tõsta?

Võibolla tuleks rahvuslikel jõududel aidata rahvast tasemele, kus tekib võime sõklaid teradest eristada ja riik tupikteelt välja juhtida?

Kes aitab rahva nägema Isamaaliidu demagoogia taha ja aru saama, et Laar on sama palju rahvuslane, nagu oli Lenin omal ajal bolševik?

Allikas: Ülo Vooglaid
Kontakt: vooglaid.ylo@gmail.com

SI portaal www.si.kongress.ee