SÕLTUMATU INFOKESKUSE TEADE

Õiguskantsler: osa Euroopa Liidu õigusest ei ole Eesti põhiseadusega kooskõlas

22. september 2010

SI-262 14. septembri 2003 rahvahääletusel võeti vastu Eesti Vabariigi põhiseaduse täiendamise seadus (PSTS), mille järel sai Eestist järgmisel aastal Euroopa Liidu täieõiguslik liige. Selle rahvahääletusel vastu võetud seaduse mõju tõlgendab õiguskantsleri büroo kirjas Matti Ilvesele. PSTS § 2 "reguleerib, et Eesti põhiseadust tuleb kohaldada lähtuvalt Euroopa Liiduga ühinemise lepinguga üle võetud Euroopa Liidu  kehtivast õigustikust, sealjuures hõlmab see sisuliselt ka Euroopa õiguse ülimuslikkuse ja vahetu kohaldatavuse põhimõtted,"märgib õiguskantsler. "PSTS § 2 alusel kohaldatakse põhiseadust selliselt, et arvestatakse Euroopa Liiduga liitumise lepingust tulenevaid õigusi ja kohustusi. Liitumislepingu artikli 1 punkti 2 järgi moodustab liitumislepingu lahutamatu osa liitumisakt. Viimase artikli 2 kohaselt on alates Eesti Euroopa Liiduga ühinemise kuupäevast Euroopa Ühenduse asutamislepingu sätted Eestile siduvad," väidab õiguskantsler. "Tulenevalt Euroopa Ühenduse asutamislepingust on Eestile siduvad ka teised Euroopa Liidu kehtivad õigusaktid. Need aktid moodustavad Euroopa Kohtu hinnangul omaenda õiguskorra, mis on liikmesriikide õigussüsteemide lahutamatu osa ja mida nende kohtud on kohustatud kohaldama," leiab õiguskantsler. "Ei ole saladus, et osa Euroopa Liidu õigusest ei ole põhiseaduse tekstiga kooskõlas (näiteks jagab Eesti paljudes valdkondades oma otsustuspädevust teiste liikmesriikidega, Euroopa Kohtu seisukohad on meie kohtutele siduvad jne)," tunnistab õiguskantsler. "Just siin tulebki põhiseadust tõlgendada koostoimes Euroopa Liidu õigusega. Kuna Euroopa Liidu õigus on ülimuslik ja otsekohaldatav, tuleb põhiseadusega vastuolude korral lähtuda Euroopa Liidu õigusest seni, kuni ei teki vastuolu põhiseaduse aluspõhimõtetega," kinnitab õiguskantsler. Õiguskantsleri meelest on meil siiski olemas ka kaitseklausel, mille "eesmärgiks on jätta Eestile taganemisruum juhtudeks, kui Euroopa Liit peaks arenema Eestile vastuvõetamatus suunas ning Eesti põhiseaduse kesksed printsiibid ja garantiid (näiteks eesti rahvuse ja kultuuri säilimine läbi aegade) peaksid sattuma ohtu". Riigikogu liige Igor Gräzin ütles sama jutu tänavu varakevadel välja otsesõnu: "Eesti Vabariigi põhiseadus on eeskätt ajalooline dokument pärast seda, kui Eesti Vabariik lakkas olemast suveräänse riigina." Gräzini repliik tervikuna http://si.kongress.ee/uudised/4-Riik/61-valitsuskoalitsiooni-parlamendisaadik-riigikogu-on-kohalik-omavalitsus-ei-enamat Allikas: Matti Ilves