MATTI ILVES: VALIMISLUBADUSTEST

Eilsesse TV saatesse "Vabariigi kodanikud" olid kutsutud peamised kartelliparteide esindajad, keskenduksin valitsusparteide Reformierakond ja IRL valimislubadustele.
Reform pidas enda teeneks õnnistava € tuleku ja sellega seonduva suure majanduskasvu; pensionide mittealandamise ja -maksustamise. Muud kui endise majanduspoliitika jätkamist neil lubada ei olnudki. IRL lubas ainult keskendumist haridusküsimustele, senise majanduspoliitika toetamist ja see oligi praktiliselt kõik!
Euro tulekust on juba palju räägitud, ilmselt kauaks seda raha ei ole ja suuri investeeringuid majandusse see vaevalt toob. Pensionide mittealandamise ja -maksustamise seljas ei anna sõita rohkem kui aasta. Targu jäeti rääkimata sellest, et 60% meie vanuritest elab vaeselt või vaesuse piiril, see puudutab kõige rohkem üksikuks jäänud pensionäre. Suure hoobi vaestele andis veel valitsuse kehtestatud kaudsete maksude tõus.
IRL-i põhilubadus - tasuta kõrgharidus, on ju väga ilus ja igati toetamamist väärt. Kerkib ainult üks küsimus, kellele seda haridust tulevikus andma hakkame, kas neegritele ja araablastele?
Eestis on praegu keskmine sündivus naise kohta 1,7 last, see pole kaugeltki piisav rahvuse arvu vähenemise pidurdamiseks, kui lisada siia veel agressiivne feministlik võrdsustamise propaganda ja ka tugevate perede lammutamisele viiv moraalitu liberaaldemokraatia, siis on võimalik, et see langeb Saksamaa tasemele - 1,3 last naise kohta.
Emapalk on küll hea (jätame siinkohal arutamata emapalga ülepiiri suururuse), kuid see on vaid üks abinõu. Lastetoetus, 300 krooni kuus, ei ole suurenenud juba 6 aastat ja sedagi makstakse võrdselt nii miljonäridele kui muidu rikastele ja puudustkannatavatele peredele. Reform ja IRL on ikka veel seisukohal, et kõik kodanikud on võrdsed nii rikkuses kui vaesuses, siit tulenebki riigi vähese raha arutu raiskamine. Kui midagi kardinaalset lastetoetustega ette ei võeta, siis on eestlased varsti, arvestades ka suurt võõraste sisse- ja eestlaste väljarännet, vähemuses oma kodumaal.
Kokkuvõtteks võib ütelda, et valitsuserakondade kavatsused on äärmiselt nõrgad, pea olematud.