TEISE MAAILMASÕJA AJALOOST
3.OSA
RELVASTUS
Saksamaa
Kuni 1930. aasta esimese pooleni pidas Saksamaa kinni Versailles' lepinguga peale surutud relvastuspiirangust. Maaväes Reischwehris oli 100.000 meest ja selle relvastuses ei tohtinud olla tanke ega raskesuurtükke. Õhujõud olid üldse keelatud. Mereväes Reischmarines oli 15.000 meest, kusjuures lahinglaevade, ristlejate, lennukikandjate ja allveelaevade omamine oli keelatud.16. märtsil 1935 kehtestas Hitler üldise sõjaväekohustuse ja sama aasta 21. mail kuulutas välja uue Saksa armee Wehrmachti loomise, kuhu kuulus kolm väeliiki:
- maavägi - Heer,
- lennuvägi - Luftwaffe ja
- merevägi - Kriegsmarine;
Seisuga 31. mai 1939 oli Saksa armees kokku 1.400.000 meest.
1939. aasta augustis toimunud salajase mobilisatsiooni järel oli Wehrmachtis juba 4.288.557 meest. Sellest kuulus:
- maaväkke - 2.760.000 meest;
- õhujõududesse - 373.000 meest;
- mereväkke - 159.557 meest ja
- reservi [Ersatz-Heer] - 996.000 meest;
- SS-üksustes [hiljem Relva- Waffen SS] oli - kuni 40.000 meest;
Soomusautosid - 1025 soomusautot;
Tanke - 3195 tanki;
Suurtükke - 30.759 suurtükki, neist:
- 11.200 tankitõrje suurtükki:
- 9300 õhutõrje suurtükki ja
- 10.259 välisuurtükki;
- 1179 hävituslennukit;
- 1542 pommilennukit;
- 613 luurelennukit;
- 552 transpordilennukit;
- 40 ründelennukit;
- 167 vesilennukit;
Sõja puhkemise eel oli Saksamaal:
- 5 lahingulaeva;
- 7 ristlejat;
- 34 hävitajat;
- 57 allveelaeva.
Venemaa [Nõukogude Liit]
Nõukogude Liit alustas massilist relvastamist 1922. aastal, kuid oli sunnitud hiljem majanduse languse tõttu rakendama desarmeerimist. 1. oktoobril 1924 oli Punaarmees 562.000 meest - s.o. ligi kümme korda vähem, kui neli aastat varem. 1928. aastal oli Punaarmees 617.000 meest, 1937. aastal juba 1.682.569 meest ning 1939. aasta veebruaris 2.106.784 meest. Peale 1940. aastal toimunud salajase mobilisatsiooni oli Punaarmees 5.850.000 meest.
- maaväes oli – 4.500.000 meest;
- õhujõududes – 1.000.000 meest;
- mereväes – 350.000 meest;
Tanke hakati Nõukogude Liidus seeriaviisiliselt tootma 1927. aastal. 1939. aastaks oli Venemaal ligi 25.000 tanki ja tanketti. Sealhulgas:
- kergetanke T-18, T-24 ja T-26 ligi 9975;
- tankette T-27 - 3300;
- keskmisi tanke T-28 - 503;
- rasketanke T-35 - 20;
- ujuvtanke T-37A - 2627;
- kergetanke T-38 - 1375;
- ratas-roomiktanke BT-2 - 600;
- ratas-roomiktanke BT-5 - 1900;
- ratas-roomiktanke BT-7 - 4600;
- seega kokku 24.899 tanki ja tanketti;
- hävituslennukeid - 11.065;
- pommilennukeid - 6035;
- luurelennukeid - 10.105;
- transportlennukeid - 535;
- luure-vesilennukeid - 1200;
- õppelennukeid - 17.500;
1939. aasta 1. septembri seisuga oli Nõukogude Liidul:
- 3 lahingulaeva;
- 4 ristlejat;
- 34 hävitajat;
- 168 allveelaeva;
Samal ajal nägi Nõukogude Liidu "Sõja- ja abilaevade ehitamise programm ehitada aastatel 1938 - 1945" juurde:
- 37 lahingulaeva ja lahingristlejat;
- 31 ristlejat;
- 162 hävitajat;
- 412 allveelaeva;
- 510 torpeedokaatrit;
0 kommentaari:
Postita kommentaar