NSBLOGI: Euroliit rebib elatustaset alla

Posted in MAJANDUS, nsblogi@politician.com on 4. dets 2010 by Maximus Germanus Meridius

Suur eurounelm on triivimas üha suuremasse fiskaalpoliitilisse kaosesse, mis tähendab, et selle unelma säilitamiseks tuleb kasutusele võtta laenud, mis omakorda tähendavad hiigelkärpeid riigikuludes ja maksutõuse, et tulla laenukoormaga toime. Kärped viivad alla aga riikide poolsed investeeringute mahud, investeeringute vähenemine aga kärbib majandust ja seeläbi elatustaset. Täna on need riigid, kellele veel laenu antakse, garanteerimas neid, kellele enam laenu ei anta – Iirimaa, Kreeka. Peagi lisandumas järgmine. Ühel hetkel ei anta kellelegi enam laenu. Optimistliku stsenaariumi järgi pannakse Euroopas trükipress käima ja trükitakse raha juurde, aga see on ikkagi elatustaset vähendav. Ja seda kõike mille nimel? Et üksikutele kasumlik EL unistus saaks jätkuda! Neid ei huvita, et kannatamas on miljonid ja riigid tervikuna, peaasi, et rahvaste sulatusahjuna toimiv eurounelm elaks.
Tellitud lehelood kinnitavad, et meile on majanduslikult kasulik olla eurokese külge aheldatud, kuigi see sunnib meid asuma garanteerima mingite x riikide laene. Võrreldes EL eelse ajaga on paljude riikide elatustase langenud ja võlakoorem kasvanud. Vt tabelit klikates pildile.
Welt.de: EUROMÜÜT MÕRANEB

Kuid avalik arvamus väidab, et Saksamaa saab eurost siiski kasu. “Kui eksisteeriks Saksa mark, siis oleks see sedavõrd tugev, et saksa eksportijatel oleks sellega probleeme.”
Lõppkokkuvõttes olevat euro margast kasulikum, olenemata sellest, et Saksamaa peab ühisraha heaks pidevalt abipakettidesse maksma. Olenemata kõikidest euro päästerõngastest olevat Saksamaa euroala suurim kasulõikaja.
Analüüs näitab, et euro ei ole elanikkonnale toonud eeliseid, mida 1990-ndatel aastatel propageeriti. Pigem on see rahaliit, mis kutsub üles suurema üldsuse kulul üha enam võlgu võtma.
Paljud eurotsooni riigid on elanud suurema üldsuse kulul.Europooldajate argument oli, et suurem valuutatsoon toob ainulteeliseid. Hindade läbipaistvus, planeeritavad kaubandussuhted,valuutavahetuse kadumine – kõik see pidi kaasa tooma suuremamajanduskasvu. Paraku on aga reaalsus hoopis teistsugune.
Allikad: ap3, NSB, Welt