NSBOGI´ST

Langeva kaitsetahte põhjustest

Posted in nsblogi@politician.com on 9. dets 2010 by Maximus Germanus Meridius

“Rünnaku korral oleks 59 protsenti eestimaalastest valmis kaitsetegevuses osalema, käesoleva aasta alguses kinnitas seda valmisolekut märksa rohkem inimesi ehk 66 protsenti, “kirjutas PM.
Tõenäoliselt need näitajad langevad veel allapoole. Miks?
Näide:  Tehakse ekskursioon mereväebaasi, üks noormees küsib: “Kuulge, miks laevadel normaalset relvastust peal pole?” Tekib vaikus ja sellele järgneb jutt, kuidas NATO merel sõdib… , mis ei veena kedagi, vaid muudab suhtumise riigikaitsesse kohati kui naljategemisse.
Muidugi võiks rääkida piiratud eelarvest, aga siis jääb õhku küsimus, miks ajal, kui suurriigid pakkusid Eestile mõnel puhul sisuliselt niisama tehnikat, seda vastu ei võetud või siis, kuidas samaväärse riigieelarvega riigid teevad rohkem? Vastus: asi on suuresti ka suhtumises, mis siiski on viimastel aastatel paremaks läinud.
See on üks asi. Teine asi on kodanikukasvtus koolides. Tänaseid noori kasvatatakse kui maailmakodanikke, kes mingu vajadusel riigist minema mitte aga kui eestlaseid, kes riigi alustalaks ja julgeolekugarantiiks rääkimata sellest, et EV loodigi eestlaste eksistentsi kaitseks/kindlustamiseks/protektoraadiks.
Inimresurssi hoidmine on julgeolekupoliitiliselt ülioluline ja peab muutuma riigi prioriteediks.  Samuti peaks juba koolides inimestel tekkima arusaam meie geopoliitilisest olukorrast ning mõistmine, et olenemata hetkeolukorrast on KV olemasolu ja arendamine julgeoleku garantii, tähtis selleks, et panna läbi oma võmekuse jõukasutamist riigi vastu kõige viimaseks otsuseks.  Siiani pole riik selgitustööle kuigi suurt tähelepanu pööranud, mis ajajooksul võõrandab inimesed riigikaitsest.
Lisaks tuleb kasutada vajadusel kasvõi jõulist protektsionismi majanduses, viia läbi reforme(sellest pikemalt teistes teemades) ning võtta elutähtsate toodete hinnad suurema järelvalve alla, et tagada omade inimeste heaolu ja , et neid siin hoida. Vastasel korral kehtib reegel “kus hea, seal isamaa…”
Siiski tuleb kiita paranenud olukorda selles suunas viimastel aastatel . Loodetavasti läheb veelgi paremaks.