13. USA osariiki kaaluvad kulla- ja hõbedastandardi kasutuselevõttu

Kirjutas Toomas

Ameerika Ühendriikide 50. osariigist 13 kaaluvad üleminekut kulla- ja hõbedastandardile või vähemalt otsivad alternatiive dollarile, kuna kardetakse peatset Föderaalreservi kollapsit.

13. USA osariigi seadusandjad – s.h. Minnesota, Tennessee, Iowa, South Carolina ja Georgia – ootavad oma osariigi valitsustelt heakskiitu seaduseelnõule, mille kohaselt osariigid laseksid käibele oma alternatiivraha või vähemalt arutaksid seda kui võimalust. Kõigest kolm aastat tagasi oli ainult kolm osariiki tulnud välja säärase ettepanekuga.

„Kui Föderaalreservi süsteemi tabab kauaoodatud kokkuvarisemine, siis sellega kaasnev hüperinflatsioon ja üleüldine kriis tekitaks täieliku kaose osariikide majanduses ja omavahelises suhtluses.“ ütles Põhja-Carolina Vabariiklaste esindaja Glen Bradley valuuta seaduseelnõu tutvustamisel eelmisel aastal.

Erinevalt individuaalsetest kogukondadest, millel on lubatud luua oma maksevahendeid – need peavad ainult olema selgelt eristatavad Ühendriikide dollaridest – keelab aga USA konstitutsioon osariikidel võtta kasutusele oma valuutat. Kulla ja hõbeda puhul on aga väike konks. Nimelt lubab Ühendriikide põhiseadus kasutada kuld- ja hõbemünte võlgade tasumisel.

Riigiõigusele spetsialiseerunud advokaadi Edwin Vieira (mees ise on tuline alternatiivse valuuta pooldaja) jaoks tähendab see säte konstitutsioonis rohelist tuld. „Kuna kulla hind on järjepidevalt astmeliselt tõusnud, samas kui dollari väärtus aina langeb, on see idee muutunud seadusandjate seas vägagi ahvatlevaks,“ märgib Edwin.

Utah’st sai esimene USA osariik, mis võttis kasutusele alternatiivse maksevahendi, kui kuberner Gary Herbert jõustas seaduse eelmise aasta märtsis, mis tunnistab kuld- ja hõbemünte kui vastuvõteavat makseviisi. Tingimusel, et mündid on vermitud U.S Mint poolt. „Utah kodanik võib hüpoteetiliselt – kui teine osapool on nõus – müüa oma auto kümne ühe-untsise kuldmündi (s.o. ligikaudu 17 000 dollarit) eest või näiteks iseseisev tööline võib leppida tööandjaga oma tasu kuld- või hõbemüntides,“ ütles Rich Danker Ameerikalike Põhimõtete Projekti (ingl.k. the American Principles Project) direktor. Tegemist on konservatiivsete põhimõtetega poliitilise rühmitusega.

Siiani on aga probleemiks fakt, et kasutada võib ainult Ameerikas toodetud kuld- ja hõbemünte. Lõuna- Carolina Vabariiklaste esindaja Mike Pitts tuli välja ideega, mille kohaselt ei ole vahet, kus on toodetud kuld- või hõbemündid – neid arvestataks kraadi ja kaalu järgi. Ettepanek osutus populaarseks. Esimesena järgis Mike’i eeskuju Washington’i osariigi Vabariiklastest esindajad selle aasta jaanuaris ja nüüd kaaluvad ettepanekut juba Minnesota, Iowa, Georgia, Idaho ja Indiana osariikide seadusandjad.

Siiski on enam kui loogiline, et inimesed ei hakka Ühendriikides ringi jalutama kuldmündid taskus. Lisaks on müntide hinna arvutamine – eriti kui need on pärit erinevadest maailmaosadest ja on erineva suurusega ning kujuga – vägagi keerukas. Tõenäoliselt luuakse eraldi hoiustamise võimalused ja elektroonilised kontod, et muuta tehingud kiiremaks ja mugavamaks. Seda kõike kui esialgsed seadused läbi lastakse.

Utah’i Kulla ja Hõbeda Hoiuruum (ingl.k. Gold & Silver Depository) arendab juba praegu välja süsteemi, milles kliendid saaksid kasutada debeetkaarte, mis oleksid vahetult seotud nende kullahoiusega. Seega, kui kliendid kasutavad oma „kulla-hõbeda-debeetkaarti“ tarvete ostmiseks, nihutatakse Kulla ja Hõbeda Hoiuruumis kuld vastavalt hetkelisele kullahinnale teisele riiulile või vahetatakse muu maksevahendi vastu (nt. Dollar või Euro).

Kõigidest algatusest, mis praegu ametiasutustes ringlevad, on kõige suurem šanss saada heakskiidu Vabariiklaste poolt kontrollitud osariikides nagu Lõuna- Carolina, Georgia, Idaho ja Indiana. Kui kõigest üks või kaks osariiki võtas kasutusele alternatiivse valuuta, oleks sellel nö. domino efekt. „Usun, et me saame mõnele sellel istungjärgul heakskiidu ja see näitaks, et see on nö. „põhivoolu“ teema ning populaarne. Samuti oleks see ajendiks teistele riski-kartlikele osariikidele samuti käituda.“ lisas Rich Danker.

Otse loomulikult on ka algatuse vastaseid. Vanderbilt’i ülikooli majanduse- ja rahandusteaduse professor David Parsley arvades on tegemist kohutava ideega ja see tuleks peatada juba eoses. „ 50. Fed’i (vabamotl.- vihjab Föderaalrevserile) teke alandaks USA Dollari hinda ja potentsiaalselt muudab riigi maksejõuetuks. Ühendriikide ühtne valuuta toimib ju hästi! Ma ei kujuta ette, miks peaks tahtma keegi hävitada midagi nii edukat – kui nad just ei taha hävitada tervet riiki.“ sõnas Parsley.

Allikas:

http://money.cnn.com/2012/02/03/pf/states_currencies/index.htm?iid=GM
Allikas: http://www.vabamotleja.info/