Eesti valmistub pagulaste tulvaks

Eesti 35% immigrantidele saabub täiendust!

Kuna eeldatavasti kasvab lähiajal Eestisse tulevate varjupaigataotlejate arv, teeb riik selleks ka ettevalmistusi.

«Pinged kolmandates riikides on jätkuvalt teravad ja need riigid, kes on enamasti varjupaigataotlejate sihtriigiks, näiteks Soome ja Rootsi, on karmistanud oma migratsioonipoliitikat, mistõttu peame olema valmis selleks, et lähiaastatel võib kasvada Eestis varjupaika taotlevate inimeste arv,» rääkis politsei- ja piirivalveameti staatuse määratlemise büroo peaekspert Ellen Lebedeva.
Mida rohkem saabub Eestisse varjupaigataotlejaid, seda rohkem on aga vaja ka raha nende ülalpidamiseks ning inimesi nende taotluste menetlemiseks. «Koormus nii politsei-ja piirivalveameti rahvusvahelise kaitse talitusel kui ka sotsiaalministeeriumi haldusalas oleval varjupaigataotlejate vastuvõtukeskusel on olnud väga suur,» tõdes Lebedeva.
Taotlejate arvu kasvu tõttu tuli mullu rahvusvahelise kaitse talitusse üks töötaja juurde palgata.
Sotsiaalministeeriumi hoolekande osakonna peaspetsialisti Triin Raagi sõnul on Ida-Virumaal asuva Illuka varjupaigataotlejate vastuvõtukeskuse eelarve eelmise aastaga võrreldes oluliselt kasvanud.
Kui tänavu on Illuka varjupaigataotlejate vastuvõtukeskuse eelarve 232 162 eurot, siis mullu oli see summa pea poole väiksem ehk 125 715 eurot. «Nii suure eelarve kasvu põhjuseks on just Eestist varjupaika taotlevate isikute arvu tõus viimastel aastatel,» tunnistas Raag.
Kuigi varjupaigataotlejate arv on oluliselt kasvanud, ei ole vastuvõtukeskuse täitumus Raagi kinnitusel veel kriitilist piiri ületanud. «Selleks, et toime tulla olukorras, kui varjupaigataotlejate arv ületab vastuvõtukeskuse mahutavuse, on koostöös osapooltega ette valmistatud tegevuskava, kus on läbi mõeldud erinevad stsenaariumid ning kavandatud ka lahendused,» selgitas ametnik.
See tähendab, et on mõeldud läbi, kuidas selles olukorras korraldada inimeste transporti, majutust, esmatarbekaupadega varustamist, toitlustamist, tervishoiuteenuste kättesaadavust, vajadusel leida tõlke ja anda psühhosotsiaalset abi.
Politsei- ja piirivalveameti peaeksperdi Ellen Lebedeva sõnul menetleb Eesti varjupaigataotlusi lähtudes siseriiklikest ja rahvusvahelistest seadusaktidest. «Varjupaigamenetlus ei ole siin teiste riikidega võrreldes ei kergem ega lihtsam, tegemist on väga mahuka menetlusega, mille käigus teostatakse põhjalik analüüs taotluse põhjendatuse kohta, uuritakse taotleja tausta ja teda ohustavaid asjaolusid,» selgitas Lebedeva.
Rahvusvahelise kaitse saaja saab Eestis tähtajalise elamisloa - pagulase staatusega kolmeks aastaks ning täiendava kaitsega üheks aastaks. Sellega kaasneb õigus reisida ka teistesse Euroopa Liidu liikmesriikidesse tingimusel, et tema eemalviibimine ei ületa 90 päeva kuue kuu jooksul. Lebedeva lisas, et kui Eestis varjupaiga saanud isik soovib teise riiki elama asuda, peab ta selleks taotlema vastavat õigust konkreetses riigis.
Mullu kasvas kogu Euroopas põgenike arv. Aga kui mujal Euroopas oli see kasv 17 protsenti, siis Eestis varjupaigataotlejate arv kahekordistus. Kui 2010. aastal esitati 33 rahvusvahelise kaitse saamise taotlust, siis 2011.aastal 67 taotlust. «Sündmused Põhja-Aafrikas on põhjustanud varjupaigataotlejate arvu tõusu üle maailma ning ka Eesti on kogenud märgatavat ajutist kasvu, kuid Eesti on pigem valitud transiitriigiks, et jõuda siit edasi soovitud Euroopa riiki,» selgitas Lebedeva.
Ametniku sõnul suhtuvad varjupaigataotlejad Eestisse ilmselt kui mugavasse transiitriiki, kus võib taotleda varjupaika ning hiljem positiivse otsuse korral teistesse riikidesse edasi liikuda. «Meil on hea ühendus Soome ja Rootsiga, kuhu peamiselt tahetakse lõpuks jõuda. Lisaks on Eestis võrdlemisi head vastuvõtutingimused ning varjupaigataotlejaid koheldakse vastavalt kehtivatele rahvusvahelistele õigusnormidele,» selgitas ta.
Statistika kohaselt on keskmine Eestist varjupaigataotleja 18- kuni 34-aastane mees. Naissoost ja alaealisi varjupaigataotlejaid on Eestis jätkuvalt vähe.
Postimees.ee  06.02.2012

Nii et rabagem aga tööd teha väljasurevad eestlased, et immigrantidel saaks siin hea põli olema. Igat kärnast murjamit tuleb pilpal hoida (muidugi vastavalt rahvusvahelistele seadustele, mille on kehtestanud rahvusvahelised mehed ja meie rahvusvahelised mehed heaks kiitnud). Kas pole see suurim nauding, kui vaadata oma rahva hääbumist ja samal ajal toetada immigrante? Sitta sest ühest väikerahvast... 

Tulge aga, meie vähest tööd ära võtma ja üht viimast ehtsat valget Euroopa põlist maalapikest likvideerima. Oleme õnnelikud nagu meie valitsejad. Kõik läheb paremaks. Ka neegrist võib eestlane saada!

AGA KAS KEEGI KÜSIB RAHAVA ARVAMUST, ET KAS ME TAHAME SENISELE 35% (MIS ON NIIGI ÜKS EUROOPA SUURIMAID!) IMMIGRANTIDELE LISA, NEID ÜLAL PIDADA JA OMA RAHVA HÄVITADA? KÜSIGE POLIITIKUD SEDA OMA RAHVALT, KUI JULGETE! AGA TE EI JULGE, SEST TE EI TEENI MITTE OMA A`RAHVAST JA TEMA HUVE, VAID KEDAGI TEIST!

PS! Loodetavasti keegi ei võta EL-i ja Eesti statistikat puhta kullana! Tavaliselt võltsitakse immigratsiooni andmeid, et kohalikku rahvast rahustada. Kuid lõpuks kui immigrante on riiki sisse tassitud piisavalt, avaldatakse ka statistika. Kuid selleks ajaks on rahval hilja reageerida ja rahvusvahelised mehed on taas võitnud. Siis läheb juba libedalt. Immigrante (ehk harimatuid, kriminaale, loodreid - sigitatakse arengumaades massiliselt!) tuleb aina juurde, lõpuks moodustavad nad rahvastikust poole, siis võtavad peagi kogu riigi üle ja kehtestavad oma seadused. Põlisrahval pole siis loota mingile sallivusele või demokraatiale - sind lihtsalt hävitatakse, nagu need immigrant-rändtirtsud on mujalgi riike ja rahvaid hävitanud. 

Meie poliitikud hämavad Eesti immigrantide piirmääraga, et sellest rohkem immigrante sisse ei lasta. SEE ON VALE! Rahvusvaheliste seaduste järgi tuleb Eestil kõik varjupaigataotlejad vastu võtta, ja võimaldada kogu pere liitumist siin, kui nad vaid räägivad, et neid ähvardab kodus vägivald või tapmine. Ütleb näiteks, et on homo vms. ja ongi kõik. 

RASSISM JA KSENOFOOBIA EESTIS
 "56% inimestest usub, et Eestis on ruumi paljudele keeltele ja kultuuridele. Selle väitega ei nõustu keskmiselt 18% inimestest. Eestlased ja venelased siin suuremat ei erine, kuid ilmneb tendents, et vanemad nõustuvad sellega rohkem kui noored. Teistest rühmadest eristuvad kuni 25aastased vene noored, kellest 36% leiab, et Eestis ei ole ruumi erinevatele kultuuridele. Ka väitega nõustujate osa on kuni 25aastaste vene noorte hulgas väikseim." - kui see statistika on tõene, siis...palju õnne meile!

Eesti. Arve ja fakte 2011 Sisseränne Venemaalt ja SRÜ riikidest Eestisse on aasta-aastalt kasvamas! Back to the USSR!

Allikas: http://rahvuslik.blogspot.com/

________________

2008. aasta sügisel kirjutas briti ajaleht Daily Express, et Euroopa Liidul on plaanis aastaks 2050 Euroopasse importida veel 50 miljonit neegrit. Palju neid Eestisse jõuab, 100 000?

M.I.