Punased mongolid Saksamaad fashismist vabastamas

Punaväelaste eest hoiatav plakat 1945 aasta algul Saksamaal. Erakogu

________________ 

Alljärgnev võib tänasel kenal külmal talvepäeval tunduda nii kauge ja võimatu, et ehk sooviksime koguni õelda: "Seda pole olnud!" Siiski võiksime me oma seotud ajalooga Eestis elades siit midagi endale kõrva taha panna.
1944. aasta sügisel alustas Punaarmee liitlaste heakskiidul pealetungi, mille eesmärk oli vallutada Berliin. Teise maailmasõja lõpp oli vaid ajas ja jäi küsimus kuidas see vormistada. Paraku ei mahtunud otsustamise kriteeriumite hulka inimohvrite vältimine. Lääneliitlaste otsus vallutada Berliin ja selle tagajärg inimohvritena oli tollal juba võidetud sõjas üks mustemaid plekke ajaloos. Saksamaa korduvad ettepanekud rahuläbirääkimisteks lükati tagasi. Tulemuseks- veel miljonid ohvrid, kes hiljem Hitleri süüks veeretati või lihtsalt maha vaikiti. On teada, et liitlaste pommirünnakutes Saksamaa linnadele, mille eesmärgiks oli tsiviilisikute tapmine, hukkus hinnaguliselt  vaid Drezdenis kuni pool miljonit inimest. Usutavasti annab ajalugu kunagi toonastele mõrvadele õiglase hinnangu ja selle korraldajad asetab, kas või postuumselt ajaloo suurimate mõrvarite nimekirja.
Keskendugem selle loo raames siiski ühele teisele tervele mõistusele arusaamatule arengule.
1944 aasta oktoobriks jõudsid punaväelaste hordid Ida-Preisimaale. Õudus sai alguse.  Läheneva punaarmee eest põgenes tollal sadu tuhandeid inimesi, kuid olid ka kodumaale jääjaid. Viimased käitusid paraku valesti. Armu ei saanud keegi. Tõenäoliselt on tegu ajaloo ühe suurima genotsiidiga.
1944. aasta 20. oktoobri hommikul tungisid kindral Burdeinõi tankid äkkrünnakuga üle Angereppi jõe ja vallutasid Nemmersdorfi asula. Vaid kolm päeva sai Nemmersdorf olla venelaste käes, kuni saksalased selle tagasi vallutasid. Kui paljud praegu Majakovskoje nime kandva asula elanikest tapeti, pole tänaseni selge, kuid sellest sai üks punaarmee poolt tsiviilelanike kallal toime pandud hirmutegude sümboleid.
Kui saksalased taas saabusid, avanes neile kohutav vaatepilt punaväelaste toime pandud hävitustööst ja mõrvatud elanikest. Naised ja lapsed olid elajalikult tapetud. Paljud olid enne mõrvamist metsikult vägistatud. Rabelevate naiste vastupanu murdmiseks olid nad läbi jäsemete laua külge naelutatud. Noored tüdrukud keelt pidi laua külge naelutatud, et ohver vägistamisel vähem rabeleks, jne…Tänapäevases vene ajaloos levitatav 300 aastase mongoli-tatari ikkega oli tõenäoliselt selle rahva verre liialt palju ebainimlikku julmust üle antud. Ehk oli see rahvas ka end vahepeal täiendanud, et nende esipoolisad ei peaks neid teispoolsuses häbenema. Igatahes vaatepilt oli kohutav ja meenutas ilukirjandusest tuntud mongoli hordide vägitegusid.
Antud küla puhul oli tegu vaid ühega paljudest asulatest. Verine draama sai peagi oma pika järje.
Punaväelased täitsid meeleldi väeosades levitatud Stalini austaja, juudi soost kirjaniku Ilja Ehrenburgi üleskutseid. Neis üleskutsetes kutsuti punaväelasi saksa tsiviilisikuid metsikult hävitama. See üleskutse kõlas nii:
„Tapke! Tapke! Pole olemas niisugust kuritegu, milles pole süüdi sakslased, ei elavad ega need, kes veel sündimata. Täitke seltsimees Stalini käsku ja trampige fašistlik elajas surnuks tema enda koopas. Murdke vägivallaga saksa naiste rassistlik kõrkus. Võtke neid seaduspärase saagina. Tapke, vaprad edasitormavad punaväelased.”
Selline üleskutse oli ühel paljudest tollastest lendlehtdedest. Oli näha, et punaväelane täitis oma käsu hästi. Kui kaitselahingutes Leningradi või Moskva pärast paigutati vasturünnaku mõttekuses kahtlevate sõdurite seljataha kuulipilduritega politrukid, mis muutsid käsu mittetäitmise võimatuks, siis kuidas oli selles Saksamaa osas ja paljudes teistes vallutatatud aladel käsutäitmise meelsus? See oli suurepärane- kui sundida punast koera kvaliteetset koerahakkliha sööma, siis hakkliha süüakse ära ja isukad silmad nõuavad lisa. Moraalseid probleeme ei teki. Sarnaselt käitusid ka valdav osa punaväelasi. Ei olnud isegi vaja kuulipildujatega politrukke. Oleks õige siiski mainida, et see niinimetatud "käsk" oli sellele karjale siiski pigem motiveeriv präänik, millega kaasnes teadmine, et karistust ei järgne. Peame vaid tundma heameelt, et Eesti pealinna marssisid 1944 aastal punaarmee laskurkopruse võitlejad, kes olid valdavalt eestlased.
Ja veel üks tsitaat juudikirjanik Ilja Ehrenburgilt, milles ta kutsus üles punaarmeelasi vaenlase naisi vägistama:
„Tapke nad! Saksamaal pole keegi süütu. Ei elav ega alles sündimata. Järgige seltsimees Stalini sõnu ja purustage fašistlik koletis tema enda koopas. Murdke saksa naiste rassiuhkus! Võtke nad seaduslikuks sõjasaagiks! Võiduka Punaarmee vahvad sõdurid, tapke nad!”
1945. aasta märtsis kirjutas Ilja Ehrenburg artikli, kus teatas, et Punaarmee ees seisab austav ülesanne vähendada saksa rahva arvu:
«Kui sa pole päevas tapnud vähemalt ühe sakslase, on see päev raisku läinud,»
Seega selge üleskutse genotsiidile.
Punaväelased ei raisanud aega ja täitsid usinalt üleskutset. Vältigem siiski lugeja närve võigaste üksikasjade kirjeldamisega ning keskendume arvudele. Saksamaale sissemarssimisel vägistasid punaväelased kõige tagasihoidlikumate hinnangu järgi 2 miljonit naist ja last, kellest 300 000 surid vägistamise ja mõnitamise käigul saadud vigastustesse. Hiljem tegid kümned tuhanded vägistatud enesetapu. Paljud surid hiljem abordi käigus. Venemaale depoteeriti umbes 3 miljonit saksa naist, last ja vanurit, kellest hiljem suur osa suri. Mis võis nende naiste ja laste saatuseks Venemaal kujuneda võib igaüks ise ette kujutada. Peale Berliini vallutamist valitses linna tänavatel kolme päeva pikkune kaos, mida iseloomustasid vägistamised, rüüstamised ja mõrvad. Võimatu on tuua täpseid arve, kuid erinevatel hinnangutel vägistati loomalike punaväelaste poolt vaid selle kolme päeva jooksul minimaalselt 200 000 naist ja last. On teada juhtumeid, kus vägistamise osaks langeti 60-70 korda päevas. Palju inimesi nende kolme kohutava päeva jooksul mõrvati on täna võimatu õelda. Tollased vägistajad oma kohtupäeva ära oodata ei jõudnud. Kas see kunagi üldse toimub on kahtlane.

Heiki Liivat
Allikas: http://www.sahinad.ee/kultuur/item/3334-punased-mongolid-saksamaad-fashismist-vabastamas