Doug Casey: kas USA-Iraani sõda on vältimatu?

postitas mauri pedaalidega-tulevikku-väntav osak. 9:34 22. veebruar, 2012

USA-Iraani mõõgatäristamine või eelseisv tulevahetus? Investor Doug Casey räägib oma tavalisel otsekohesel viisil, miks ta arvab, et seekord on lugu tõsine ... miks tema arvates on tänasel päeval USA suurimaks ohuks rahule ... miks Iraan liigub kullastandardi poole ... ja mida tark investor antud olukorras tegema peaks.

L: Doug, olen kuulnud, et Teie arvates lavastab USA Iraani abil situatsiooni nagu filmis "Saba liputab koera"- kas Te arvate, et see võib viia avalikult lahingutegevuseni?

Doug: Jah. Ma arvan Tegu võib olla lihtsalt mõõgatäirstamisega, kuid lääs on Iraani provotseerinud juba aastaid - tegelikult kaks aastakümmet. Ma just nägin aruannet, mis väidab, et tõenäoliselt ründab Iraan USAd, mis on umbes sama absurdne, kui olid Bushi väited, Iraagi võimalike pommirünnakute kohta USA vastu, ajal kui ta õhutas sissetungi. Praeguseks on asi muutunud tõsiseks ja ma arvan, et lähitulevikus on sõjategevus tõenäoline.

L: Kas nad on tõesti nii rumalad?

Doug: Seda vastust Te juba teadte. Mõlemal poolel on tegu kuritegelike inimestega ja kriminaalid on põhimõtteliselt väga rumalad - selles tähenduses, et nad kalduvad tahtmatult enesehävitusele. Meeles tuleks pidada, et enamus nendest, kes on läänes võimul usuvad endiselt ekslikult, et sõda mõjub majandusele hästi.

L: Vana katkise akna näide. Parafraseerides Arlo Guthried, raske on uskuda, et keegi suudab pääseda puhtalt tehes nii rumalaid vigu nii pikalt.

Doug: Need võimu juures olevad inimesed kannatavad endiselt pettekujutluse all, et Suure depressiooni USAs lõpetas Teine maailmasõda. Tegelikult lõppes depressioon pärast sõja lõppu aastal 1946. Oma raamatus "Maailma majanduse areng: 1979 ja hiljem" kirjeldab Herman Kahn pikaajalisi arenguid läbi 20nda sajand. Ajavahemikul 1914 kuni 1946 – väga raskel ajal, mis hõlmas Esimest maailmasõda, Suurt depressiooni ja Teist maailmasõda– kasvas maailmamajandus endiselt ligi 1,8%. Ma usun, et reaalselt oleks see olnud mitmeid kordi suurem, kui ei oleks olnud riiki ja tema tooteid ???? Kuid inimesed usuvad endiselt, et kulutades raha asjadele, mis plahvatavad ja tapavad ja hävitavad on majanduslikult kasulik.

L: Arvatavasti nad arvavad, et siis on kõik hästi, kui see loob uusi töökohti siin, aga elusid hävitab "seal". On ohtlik uskuda, et tänane vaenlane ei ole võimeline tooma sõjategevust USA pinnale, me jätame tähelepanuta ka fakti, et kui kulutada raha purustustele – nagu katkised aknadki - kurnab see tegelikult meid kõiki. Veelgi hullem, kulud ei ole ainult majanduslikud.

Doug: Täpselt nii. Sõda Iraaniga võib tähendada Kolmandat maailmasõda, millel on tohutud tagajärjed.

Hetkel on raske rääkida täie kindlusega antud küsimustes, sest enamus teabest pärineb pressiteadetest. Valitsus hoiab kõik tähtsamad faktid ja enda tegevuse enda teada ja kõik, mida saab lugeda ajakirjandusest on tõenäoliselt vaid valitsuse ülessoojendatud pressiteated - teiste sõnadega propaganda. Mõttetu või isegi valelik. Öeldakse õieti, et sõjas on esimeseks ohvriks tõde.

L: Aga tänapäeval on meil Internet, kus sõltumatud ajakirjanikud pakuvad lugusid, mida peavoolu meedia telenäod ignoreerivad.

Doug: Tõsi; see ei hoia chattering classes( well-educated middle-class people who enjoy discussing political, cultural and social matters and who express opinions on a lot of subjects)meile valetamast, ent kindlustab vaatenurkade mitmekesisuse, millest me saame ise proovida järeldada, mis tegelikult toimub. Ja kõikidest erinevatest allikatest – peavoolu- ja alternatiivsest, lääne- ja moslemimaailmast pärinevast – pean ma ütlema, et minule tundub, et tegelikkuses ei arenda iraanlased tuumarelva.

L: Miks nad siis käituvad nii agressiivselt ja ülespuhutult?

Doug: Lääne jõud kamandavad neid, ütlevad neile, mida nad võivad ja mida mitte teha, koheldes neid nagu lapsi või vaimuhaigeid, kellel ei ole õigust enesemääramisele. Kuidas nad peaksid Teie meelest reageerima? Neil võib olla kollektivistlik-teokraatne režiim, kuid samal ajal on see ka uhke ja iidne kultuur.

Nagu te teate, ma ei usu, et riigid peaksid üldse eksisteerima – mitte kaasaegses rahvusriikide mõistes, ja ma ei ole kindlasti Teherani režiimi austaja, kuid Iraan on iseseisev riik. Iraanlased panevad pahaks inimestele teistest riikidest, et need eeldavad nagu oleks neil on õigus ütelda, mida teha või tegemata jätta oma uraanirikastamise programmiga, nii nagu pahandaksid ka USA elanikud, kui iraanlased hakkaksid neile ette kirjutama, mida teha...nojah, mida tahes.

L: Kas Teil on kindlaid andmeid, mis tõestaksid Teie vaateid, et Iraan ei ole keskendunud aatomrelva loomisele?

Doug: Ma lugesin just äsja ametlikku raportit, mis ütleb, et Iraan ei ole endiselt võimeline rikastama uraani piisaval tasemel, mis on vajalik aatomirelva loomiseks.

Uraani leidub kahes isotoobis poolestusajaga, mis on piisav, et seda leida piisavates kogustes maakoores: U235 ja U238. Enamik sellest on U238 – 99,3% –, kuid just U235 on lõhustuv, mis tähendab, aatomielektrijaamade ja aatomirelvade jaoks on vaja just viimast. Niisiis, tuleb rikastada uraani - umbes 20%-30% U235t et saada reaktorile kütust ja 90% ja rohkem, et toota relva.

L: Niimoodi müüb Venemaa oma ohutuks tehtud aatomirlevi reaktori kütteks. Niisiis, see, mida ütelda tahate on see, et Iraan ei ole võimeline uraani rikastama rohkemaks kui on vaja tuumakütuse tootmiseks?

Doug: Jah. Kuid endiselt tahan ma rõhutada, et usaldusväärset informatsiooni on väga keeruline hankida. Mäletate, kui USA süüdistas Iraaki, et nad arendavad nõndanimetatud massihävitusrelva? Kui kõrvale jätta fakt, et peale aatomirelva seda terminit väärtarvitatakse, siis tegelikkuses ei olnud neil midagi. Tegu oli kas viletsa luurega või lausa väljamõeldisega - ja mina kahtlustan viimast. Kuidas me saame siis usaldada seda, mida nad räägivad meile täna? Ainult loll oleks nii naiivne.

L: Tõepoolest.

Doug: Nii või naa, miks ei peaks Iraanil olema tuumarelva? Ma soovin, et mitte üheski neist riikidest ei oleks, aga neil on. Keegi ei takistanud Hiinat, keegi ei takistanud Põhja-Koread, Pakistani, Iisraeli, Indiat ,Prantsusmaad, mitte kedagi neist, kes kuuluvad sellesse halva kuulusega klubisse, kellel on relv olemas.

L: Kas ei olnud siis juba liiga hilja sekkuda, kui need riigid teatasid tuumavõimest?

Doug: Ma ei arva nii. Iisraeli oli sõber, niisiis vaatas lääs teisale. Põhja-Korea oli liiga fanaatiline, seega nad jäeti rahule. Teistes riigid on liiga suured. Praeguseks on kass kotist välja lastud; nii võib iga riik arendada tuumarelva, kui ta soovib. Kuid on oluliselt lihtsam ja odavam anda altkäemaksu kindralile - või lihtsale varustusseersandile - Indias, Pakistanis või Venemaal, et saada mida tahad.

Enamgi, paljud riigid, eriti need, kes on läänes ebapopulaarsed mõtlevad tuumavõime omandamisele, seda ajal kui USA süüdistab ja raevutseb oma võidetamatu teroorivastase sõja valguses. Kui Saddamil oleks tegelikult olnud tuumarelv, siis oleks USA ta rahule jätnud, nagu ta jättis Kimi mädanema oma tööliste paradiisi, mille nad olid ehitanud Põhja-Koreast. Riigil, kes on tõmmatud USA ametlikust "sõbra" nimekirjast ja liigutatud "sõnakuulmatute" hulka, on arukas omada mõnd tuumalõhkepead. Igaüheks vajab ragulkat, et riiukukke vaos hoida.

Kui sa oled tuumarelva leviku vastu, siis peaks sinu esimene sihtmärk olema USA välispoliitika, mis on suurim tõukejõud selles relvastumisrüseluses.

L: Kuidas jääb selle argumendiga, et Iraani kasutaks tuumarelva Iisraeli vastu, kui tal see olemas on?

Doug: See on naeruväärne. See on tõsi, et ainult üks või kaks tuumapead muudaks enamuse Iisreaelist klaasiks, aga see on vastastikkuselt kinnitatud hävingu (MAD Mutually assured destruction) küsimus, mis töötas pingelõdvendusena USA ja Nõukogude Liidu vahel. Iisrael on teatanud umbes 200st tuumarelvast ja iraanlased teavad seda. Isegi kui neil õnnestuks esimene äkkrünnak Iisraeli vastu, pühitaks nad vastulöögina maapinnalt. Iraani režiim on repressiivne ja vaimuhaiguse piiripeal, kuid nad ei ole nii rumalad. Mitte mingil juhul ei ründa nad Iisraeli tuumarelvaga. Iraani mitte ainult ei saa, vaid suisa ei tohi välja jätta tuumaklubist.

L: Kuid kas Te ei tea, et nad on osa kurjuse teljest?

Doug: Rääkides kurjusest, kas mitte kurjus ei algata jõu kasutamist ja pettust. Kui Iraan tegeleb uraani rikastamisega või isegi ehitab vahendeid sõjaks, see ei ole iseenesestmõistetavalt kohe veel kurjus. Kuid kasutades jõudu, et peatada nende mitte iseenesest vale tegevus on vale ja see muudaks Iraani ründajad osaks kurjuse teljest.

Minu silmis on USA hetkel kõige suurimaks ohuks maailmarahule. Ma suudan lihtsalt ette kujutada, kuidas praegused jõud USAs alustavad sõda mingil reaalsel või ettekujuteldaval ettekäändel See võib kergelt juhtuda õnnetusena. Midagi läheb valesti. Võib-olla mõned Iraani revolutsioonilise kaardiväe noored ja tulipäised liikmed otsustavad võtta paadi ja rünnata USA fregatti - jõudes tulistada mõne RPG, enne kui nad õhku lastakse. Seejärel tunneb USA vajadust kättemaksuks rünnata baasi, kust pärines paat - mis tähendaks rünnata Iraagi maismaad - ja siis väljub kõik kontrolli alt. See võib juhtuda jalamaid. Võib-olla USA laeva komandör on nagu kindral Jack D. Ripper Kubricku "Dr. Strangelove'ist". Võib-olla venelased või hiinlased - kes aitavad iraanlasi - kasutavad vale lipu (false-flag) intsidenti, sest nad tahaksid näha USA seotust järgmisese Tõrva-Jussiga (tar baby).

L: Niisiis, maailma majandusliku, poliitise ja heaolu huvides tuleks toimida mitte ainult valesti vaid täiesti vastupidiselt õigele toimimisviisile.

          Doug: Täpselt nii. Vaadake, mida nad praegu teevad, püüdes Iraani maailmast isoleerida   embargoga.     Seda võiks käsitleda sõjalise aktina.


 L: Hästi, oodake hetk. Blokaadi peetakse sõjategevuse alguseks, kuid kui lääneriigid tahavad ise enda majandust kahjustada Iraanga mitte kaubeldes, siis võib seda pidada ebasõbralikuks, aga siiski mitte jõu kasutamiseks või pettuseks.

Doug: Noh, lääneriikide elanikud on sunnitud maksma kõrgemaid hindu ja neile ei ole antud valikut osta naftat Iraanist, kui nad peaksid seda soovima. Kuid ma olen nõus; tegu on pigem kriminaalse türannia ja lollusega kui sõjalise aktiga. See on siiski Iraani torkimine, nagu herilasepesa kividega loopimine, samuti USA tegi Jaapniga enne Teist maailmasõda. Jaapanil ei ole nafta tootmist ja nad said oma nafta USAt ja Hollandi Ida-Indiast. USA lõikas ära mõlemad varud, jaapanlased sellega nurka surudes, jättes neile vaid valikuks vasturünnaku.

Igal juhul ma usun, et kõik see võib USAle tagasilöögi anda. Sellest ajast kui Iraan ei saa enam läbi New Yorgi, läbi mille käib kogu dollari kaubandus, deposiittehinguid teha, tulid nad mõistlikule otsusele ja lõikasid USA tehingute keskelt ja müüvad oma naftat otse Indiasse, dollarit kasutamata. Ma usun, et teised riigid võivad järgneda - ja edasi? Iraani ei taha buššeleid või ruupiaid või jeene või midagi muud. Ma arvan, et asjalood soodustavad kulla juurde pöördumist. On kuulda, et seda vahendit kaustavad indialased ühe maksevahendina.

Kuld on loogiline valik ja USA dollari, kui praeguse maailma baasvaluuta hingusele mineku põhjus. Surve dollarile on suur nafta ostu-müügi juures. Kui teised riigid lõpetavad selle kasutamise, nõudlus dollari järgi kukub, just sellel ajal kui USA suurendab dollari varusid. Tuleb päev kui triljoneid dollareid, mis asuvad preagu väljaspool USAd, saab kasutada ainult USAs siseriiklikult. Selleks hetkeks on dollari jaoks mäng läbi.

L: Te olete ennemgi rääkinud kullastandardi uuesti kasutusele võtust. Mida Te ütleksite inimestele, kes arvavad, et kuld on minevikujäänuk, mida ei saa kasutada kaasaegses majanduses, et nad ei saa ringi käia taskud täis kuldmünte, millega tasuda autode eest või rahakirstudega, et tasuda majaostu puhul…

Doug: Sellised inimesed ei mõtle ratsionaalselt ja on majanduses võhikud. Peaksime alustama mõistetega: mis on raha? Lühike vastus on, et see on rikkuse mõõtühik ja vahetusvahend. Põhjustel, mida me juba arutasime ja mille põhiprintsiipe kirjeldas juba Aristoteles 2000 aastat tagasi, on kuld parim vorm, milles raha on kasutatud. Ja meie tänapäeva maailmas ei ole vaja seda füüsiliselt kaasa kärutada. Loomulikult on ka see võimalus, aga Te saate oma füüsilist kulda käsutada elektroonselt läbi teenuste nagu pakub näiteks GoldMoney.com.

L: Märkus: Me kinnitame, et GoldMoney.com on mugav ja usaldusväärne viis, kuidas teha tehinguid oma kullaga, kuid lugejatele teadmiseks, et Doug on investoriks seal.

Doug: Tõsi. Mulle meeldib, käituda oma sõnade järgi.

L: Hästi, nii et Te näete kullale tõusvat turgu. Kuid enamus maailmas toodetud kullast eksisteerib endiselt puhtal kujul erinevates paikades ümber maailma. Kulda ei saa otsa nagu hõbe, nii et varusid on piisavalt. Niisiis, kas kulla füüsiline kasutamine rahavahendina võib mõjutada ka kulla hinda ja sellega seotud aktsiate väärtust või halvendavad valitsused oma valuuta hinda?????

Doug: No, hinnanguliselt on maailmas inimeste valduses umbes kuus miljardit untsi kulda, see teeb veidi vähem kui üks unts inimese kohta. Öeldakse, et ülemaaimselt on kulla toodang umbes 80 miljonit untsi aastas, seega kulla varud suurenevad 1,3% aastas. Kui me kasutaksime kullastandardit, oleks see "loomulik" inflatsiooni määr. Erinevate muude valuutade puhul on see kasv palju, palju suurem kui 1,3%. Seda ei tea tegelikult keegi, isegi mitte USA Föderaalreserv (FED), kuid sõltuvalt sellest, kuidas määratleda raha varusid, läheks $10,000 kuni $50,000 - ja rohkemgi- untsi pealt, et katta dollar kullas. Olgu õige number mistahes, ma eeldan, et kulla hind dollari suhtes tõuseb dramaatiliselt,f kui maailma võtab omaks ja lõpuks võtab kasutusele kullastandardi.

L: Niisiis on mõni soovitus investeerimiseks peale silmnähtava? Osta ettenägelikult kulda ja hõbedat, osta kulla aktsiaid riskantseteks kapitalitehinguteks????

Doug: See on põhiretsept. Hoidke oma osakuid rahvusvahelised ja mitmekesised. Iial ei ole ette teada, kui su oma riikis toimub psüühiline kokkukukkumine.

L: Mida ütelda inimestele, kes kardavad maailma olema liiga traumeeritud, et see saaks tagasi minna kullastandardile, kelle meelest igasugune paberil vara kaasa arvatud kullaaktsiad on liiga kõrge panus? "Mad Maxi" maailmas ei vaheta keegi kullaaktsiaid koeratoidu vastu ...

Doug: See on põhjendatud küsimus. Paberit ei saa süüa ja isegi kui sul on kullakaevanduse aktsiaid, pole neist kasu, kui majandus kokku kukub - Teise maailmasõja päevil pani USA valitsus kullakaevandused kinni kui tööstusele tähtsusetud. Võimalik, et see juhtub uuesti. Kuid seetõttu, nagu Te juba mainisite, meil on ettenägelikult kulda ja aktsiad on rangelt riskantsetes vahendites???

Spekuleerime veidi tulevikuga. Teie aktsiportfell on Teie kõige väiksem mure, kui USA peaks alustama sõda Iraaniga, mis omakorda vallandab Kolmanda maailmasõja. Kui see juhtub ja USA valitsus ja rahvastik mõlemad muutuvad hüsteeriliseks ja kogu riik suletakse nagu vangla, siis muutub kunagine Ameerika veel rohkem politseiriigiks, kui ta on praegusega võrreldes. Millega see lõppeks, ei oska keegi ennustada?

Seetõttu, nagu ma olen rääkinud juba aastaid, on kõige targem mida Te saate teha: mitmekesistage oma portfelli ja olge kohal rahvusvahelistel turgudel. Selleks et ennetada tormi, peaks see olema suurimaks eesmärgiks nendele, kes seda endale lubada saavad. Valmistumine halvimaks peaks olema suurim eesmärk neile, kes seda endle lubada ei saa.

L: Kui tõenäoline on Teie meelest sõda USA ja Iraani vahel?

Doug: Vägagi, kahe kuni nelja aasta sees on tõenäosus - ütleme, kuskil 50% kuni 75% - et sõda pääseb valla.

L: Valmistumiseks ei ole just palju aega. Ma loodan, et lugejad teevad kõik endast oleneva.

Doug: Ka mina loodan.

L: Hästi siis. Aitäh, Teie mõtete ja soovituste eest, Doug.

Doug: Pole tänu väärt. Räägime varsti uuesti.

Intervjueerija Louis James, Casey Research

Minut tänab Zero Hedge tegijaid, vabandab toortõlke eetrisselaskmise eest, lubab maakeelset teksti jooksvalt parandada ja loodab mõistvale suhtumisele ka nende poolt, kes pomme lennukite alla kruvivad :)

Allikas: http://minut.ee/