Küüditamine oli hind, mis maksti alistumise eest
Pressiteade
Eesti Konservatiivne Rahvaerakond
Tallinn, 25.03.14
Eesti Konservatiivne Rahvaerakond mälestab stalinliku suurküüditamise aastapäeval neid kümneid tuhandeid inimesi, kes oma kodudest lahti kisti ja kelledest paljud loomavagunites või põrgukülmades steppides-taigades surid. Rõhutame, et kuigi küüditamise rahvuslikule tragöödiale aitasid kaasa ka kohalikud kollaborandid, viisid selle praktikas läbi siiski eestlaste riigi okupeerinud idanaabri jõuametkonnad. 1941. ja 1949. aasta küüditamiste näol maksime kaitsetutena lisahinda selle eest, et me 1939. aastal Nõukogude Liidule (loe: Venemaale) vastupanu ei osutanud.
“Täna toonaseid kannatusi mäletades ja mälestades peame endale teadvustama, et meie idanaabri meelelaadi pole möödunud aastakümned muutnud,” ütleb Konservatiivse Rahvaerakonna esimees Mart Helme. “Nõukogude Liidu lagunemine vabastas küll osad Moskva iket talunud rahvad, ei muutnud aga Kremlis võimutsevat mõtteviisi. Lähivälismaa kui Vene imperialismile uut definitsiooni pakkuv doktriin võeti vastu juba 1992. aastal. Esimene ja teine Tšetšeenia sõda, sõda Gruusia vastu 2008. aastal ja Krimmi annekteerimine praegu näitavad, et elame kõrvuti riigiga, mille eliit pole loobunud impeeriumi restaureerimise ideest ja kes on selle nimel kõhklematult valmis kasutama ka toorest jõudu.”
“1939. aastal loobus Eesti juhtkond vastupanust, lootes säästa rahvast kannatustest. Maksime aga palju valusamat hinda: küüditatute purustatud elude, kolmes võõras aga mitte oma riigi sõjaväes võidelnud meeste ohvrite, massilise paadipõgenike laine ning metsavendade lootusetu vastupanu näol. Me ei tohi toonaseid vigu korrata. Peame olema Venemaa ülevõtmiskatseteks alaliselt valmis, seda enam, et erinevalt 1939. aastast elab praegu meie kõrval ja seas arvukas impeeriumimeelne viies kolonn,” ütleb Helme.
Peame kogu aeg teadma, et kui me ise ennast ei kaitse, ei kaitse meid ka meie liitlased. Oodata moskoviitidelt 21. sajandile viidates halastust kaitsetute inimeste vastu on lihtsalt rumal. Seda halastust ei ilmutatud Liivi sõja ajal, seda halastust ei ilmutatud Põhjasõja ajal, seda halastust ei ilmutatud punase mässu ja Vabadussõja ajal, seda halastust ei ilmutatud Teise maailmasõja keeristes ja seda halastust ei ilmutata ka nüüd.
Allikas: http://www.ekre.ee/kuuditamine-oli-hind-mis-maksti-alistumise-eest/
Eesti Konservatiivne Rahvaerakond
Tallinn, 25.03.14
Eesti Konservatiivne Rahvaerakond mälestab stalinliku suurküüditamise aastapäeval neid kümneid tuhandeid inimesi, kes oma kodudest lahti kisti ja kelledest paljud loomavagunites või põrgukülmades steppides-taigades surid. Rõhutame, et kuigi küüditamise rahvuslikule tragöödiale aitasid kaasa ka kohalikud kollaborandid, viisid selle praktikas läbi siiski eestlaste riigi okupeerinud idanaabri jõuametkonnad. 1941. ja 1949. aasta küüditamiste näol maksime kaitsetutena lisahinda selle eest, et me 1939. aastal Nõukogude Liidule (loe: Venemaale) vastupanu ei osutanud.
“Täna toonaseid kannatusi mäletades ja mälestades peame endale teadvustama, et meie idanaabri meelelaadi pole möödunud aastakümned muutnud,” ütleb Konservatiivse Rahvaerakonna esimees Mart Helme. “Nõukogude Liidu lagunemine vabastas küll osad Moskva iket talunud rahvad, ei muutnud aga Kremlis võimutsevat mõtteviisi. Lähivälismaa kui Vene imperialismile uut definitsiooni pakkuv doktriin võeti vastu juba 1992. aastal. Esimene ja teine Tšetšeenia sõda, sõda Gruusia vastu 2008. aastal ja Krimmi annekteerimine praegu näitavad, et elame kõrvuti riigiga, mille eliit pole loobunud impeeriumi restaureerimise ideest ja kes on selle nimel kõhklematult valmis kasutama ka toorest jõudu.”
“1939. aastal loobus Eesti juhtkond vastupanust, lootes säästa rahvast kannatustest. Maksime aga palju valusamat hinda: küüditatute purustatud elude, kolmes võõras aga mitte oma riigi sõjaväes võidelnud meeste ohvrite, massilise paadipõgenike laine ning metsavendade lootusetu vastupanu näol. Me ei tohi toonaseid vigu korrata. Peame olema Venemaa ülevõtmiskatseteks alaliselt valmis, seda enam, et erinevalt 1939. aastast elab praegu meie kõrval ja seas arvukas impeeriumimeelne viies kolonn,” ütleb Helme.
Peame kogu aeg teadma, et kui me ise ennast ei kaitse, ei kaitse meid ka meie liitlased. Oodata moskoviitidelt 21. sajandile viidates halastust kaitsetute inimeste vastu on lihtsalt rumal. Seda halastust ei ilmutatud Liivi sõja ajal, seda halastust ei ilmutatud Põhjasõja ajal, seda halastust ei ilmutatud punase mässu ja Vabadussõja ajal, seda halastust ei ilmutatud Teise maailmasõja keeristes ja seda halastust ei ilmutata ka nüüd.
Allikas: http://www.ekre.ee/kuuditamine-oli-hind-mis-maksti-alistumise-eest/
0 kommentaari:
Postita kommentaar