Millal on eestivenelasel siin hea olla?

Delfi Rahva hääl

22. märts 2014 16:14

Keeleneet5

Foto: Ilmar Saabas

Selline küsimus nagu eeldakski, et tal on paha siin olla. Kas ikka on? Avame vene delfi ja loeme kommentaare. Õige. Ongi paha. Ei pea isegi eriti otsimagi, iga
teine-kolmas kommentaar räägib, et venelasi muudkui alandatakse ja solvatakse. Aga kes ja kuidas, sellest vaikitakse. Alles siis, kui inimesega juba jutule saad, hakkab nii mõndagi kooruma.

Mis neid vaevab? Kõige lihtlabasem alaväärsuskompleks.
Venelane kui rahvus tekkis alles möödunud sajandil. Paarsada aastat enne
seda, koos Vene impeeriumi sünniga sündis aga venelane kui nähtus. Just
selline, keda me iga päev näeme. Impeerium allutas endale sadu erinevaid rahvaid ja õige pea said inimesed aru - tahad elus kuhugi edasi jõuda, räägi impeeriumi s.t. vene keeles.
Aeg läks, tsaaririik asendus Nõukogude Liiduga, kuid impeeriumi kombed jäid - ainult vene keel viib sind edasi. Venemaa väiksemad rahvad ja keeled kadusid, aga kahjuks tundus see kadumine isegi nendele
hääbuvate rahvastelegi loomulik ja siis...
Siis saabusid üheksakümnendad, liiduvabariigid (räägime siis konkreetselt
Eestist) eraldusid. Korraga jäi see venekeelne (ja meelne) kontingent enda jaoks ootamatusse olukorda - mitte vene, vaid eesti keelt tuleb osata, et edukalt hakkama saada.
Sadu aastaid, põlvkondade kaupa räägiti neile ühte ja sama juttu - tahate edukad olla, rääkige vene keelt! Seda rääkis neile riigivõim, seda korrati koolis, seda tuletasid neile iga päev vanemad meelde. Ja siis, täitsa ootamatult, kõik muutus. Sajanditepikkune tarkus enam ei kehtinud - edukuse eelduseks sai vaid kohaliku keele oskus. See oli šokk. See on nagu ootamatult ema tissist lahtirebimine.
Muidugi on nüüd venelased õnnetud. Aga selle asemel, et uute oludega kohaneda, asuti vana ja kadunu taganutmise teele. Aga kui ollakse õnnetud, peab selles keegi ju süüdi olema. Agaramad (kahjuks ka
eestlaste poole pealt), on asunud süüdistama riiki integratsioonipoliitika puudulikuses. Teiseks põhjuseks toodi eestlaste sallimatus - natsionalism, fašism ja kuidas kellelgi veel fantaasiat on.
Aga mis on tõeline põhjus? See on soovimatus ja oskamatus austada teisi rahvaid ja seda kõike toidab impeeriumiihalusest väljakasvanud suurvene šovinism. Meie venelase jaoks on loomulik, et Saksamaal lähevad vene lapsed saksa kooli, Inglismaal inglise kooli, Prantsusmaal prantsuse kooli - kusagil ei räägita, et lapsed saavad seepärast halvema hariduse.
Aga Eesti, näe, on erijuhus. Siin saavad vene lapsed eesti keeles miskipärast halvema hariduse, seepärast tuleb neid vene keeles
harida ja veel parem, kui see toimuks Venemaa õppekavade alusel.
Kui saate mõne venelasega jutule, siis küsige, miks see nii on. Üheksal juhul kümnest lööte ta oma küsimusega tummaks. Küsitav ei saa esimese hooga arugi, kuidas sa niivõrd rumalasti oskad küsida - seal on ju Saksamaa, seal on ju Inglismaa, siin aga mingi pisike Eesti, Ukraina jne.
Meie venelased tuleb vabastada impeeriumitaagast, ainult siis on loota
muutust. Noortega on lihtne, nemad seda impeeriumit näinud ei ole, nende pilgud on pööratud laia maailma.
Aga nende vanemad? Ütleb juba vene rahvatarkus: пока гром не грянет мужик не перекрестится. Inimene tuleb seada valiku ette - kas tagasi „rahvaste vanglasse“ või edasi laia maailma (Euroopasse).
Selleks tuleb tagasi minna 1938 aasta kodakondsusseaduse juurde ja lõpetada mängud topeltkodakondsusega. Kõik, ka sünnijärgse kodakondsusega inimesed peavad valima, mis maa kodakondsust nad tahavad. Eestimaa on nii pisike, et piisab täielikult ka ühest kodakondsusest.
Edasi on Euroopa piir vene kodakondsusega ja kodakondsuseta isikute
ees kinni. Miks meil on nii palju kodakondsuseta isikuid? Aga just seepärast, et pole erilist vahet, on sul kodakondsus või mitte. Eestis on isegi kasulikum kodakondsuseta isik olla - ühtemoodi on lahti piirid nii ida kui lääne poole. Reisi kuhu tahad. See tuleb ära muuta. Ainult see äratab inimesed mugavast mitteotsustamise uimast üles.
Aga kui minna loo alguses esitatud küsimuse juurde, siis nn eestivenelasel on hea ainult ühel juhul - kui kogu elu käiks ainult vene keeles. „Pahadele“ eestlastele see muidugi ei sobi, aga kelle jaoks ikkagi Eesti riik eelkõige on? Eestlastele endile või idast sissetulnutele? Eks igaüks otsustagu ise.

See leht on trükitud DELFI internetiväravast
Aadress http://rahvahaal.delfi.ee/archive/article.php?id=68292511