MATTI ILVES: LÄÄS ON KRIMMI ANNEKTEERIMISEGA LEPPINUD

Putinile võib soovida õnne, sest Krimmi annektsioon on õnnestunud. Nagu arvata oli, ei reageerinud Lääs tervikuna ja Euroopa Liit eraldi võttes peaaegu mitte millegiga, kui suured sõnad kõrvale jätta. Sest sanktsioonideks nimetatavad piirangud on nii mannetud, et Putinil ja teistel vene ametnikel on täielik õigus nende üle naerda.

"Postimees": "Välisminister Urmas Paeti sõnul kehtestab Euroopa Liit reisikeelu ning varade külmutamise nende isikute suhtes, kes vastutavad tegude eest, mis on ohtlikud Ukraina julgeolekule ning vastuolus Ukraina territoriaalse terviklikkusega. Esialgsetel andmetel kehtestatakse keeld 21 isikule."
Paraku ei sisalda see nimekiri ühtegi Venemaa admistratsiooni kuuluvat isikut ega valitsuse liiget. Rääkimata juba Vladimir Putinist isiklikult, kuigi välisministrite nõupidamisel arutleti ka selle üle. Muidugi lükati see tähtis nimi tagasi, põhjendusega, et kuidas siis Venemaaga üldse saab läbirääkimisi pidada.
Venemaale Putini juurde aga praeguses olukorras euroametnikud kardavad sõita, sest viimati ei lasta neid armsasse euroimpeeriumi tagasi. Ilmeslt meenus neile Napoleoni kohtumine Aleksander I-ga, kus Aleksandri kaaskond ka muretses seepärast, et tsaar võidakse koguni vahistada.

Jah, on veel räägitud täiendavate sanktsioonide kehtestamisest kuid seda vaid juhul, kui Venemaa jätkab Ukraina destabiliseerimist. Eriti kujukas on sõnakasutus, sest ei räägita annektsioonist ega okupatsioonist. Isegi Prantsusmaa lubas sellel juhul, kui venelased tungivad Ida-Ukrainasse peatada lausa dessantlaevade "Mistral" tarnimise Venemaale, seda aga tõenäoliselt ei juhtu. E Liit hoolib vaid majandusele kasutoovatest suhetest Venemaaga ja pealegi on nad istutatud nn. gaasinõela otsa.

Foto: Tankitõrje raketisüsteem MILAN 2

Olukord võib karmiks minna vaid siis, kui Putin otsustab annekteerida ka Ida-Ukraina oblastid. Sellisel puhul ähvardab otsene oht Eestit ja teisi Balti riike, sest meie võime olla järgmised osalise või täieliku annekteerimise objektid.
Valitsus on viimasel ajal tegelenud vaid Eesti kaitsevõime nõrgestamisega. Erukindral-nõunik Ants Laaneotsa sõnul on sõjaväe juhtimisstruktuurid juba lammutatud ja uusi (olgugi mittepiisavaid) ei olegi veel suudetud luua. Seega on tõenäoline, et Eestil puudub ka mobilisatisoonivõimekus, seda ei ole isegi kordagi harjutatud.
Ka uusest moodustatavast valitsusest ei ole midagi head kaitsevõime seisukohalt oodata, sest kaitseministriks saab seal "kurikuulus Kaitseliidu likvideerija" sots Sven Mikser. Kaitseeelarve lepiti küll kokku 2,0%-le, kuid praeguses rahvusvahelises olukorras tuleks seda tõsta 2,5...3,0-le protsendile, et osta Kaitseväele vähemalt puuduolev laskemoon ja piisaval arvul tankitõrje rakette rünnaku esmaseks tõrjumiseks.