Tuleb lõpetada kurjategijatele eeliste andmine õiguskuulekate kodanike ees.

Aastaid-aastaid on avalikkus mässanud Eestis valitseva euro-kliki tegevuse vastu seoses kurjategijatele soodsama elukorralduse loomisega.
Ammu on inimesed väsinud sellest, et õiguskuulekad kodanikud on vähem kaitstud kui kurjategijad, et kuritegevust tolereeritakse, et vanglad on muutumas sanatoorseteks asutusteks, samal ajal kui "vabaduses" elavad lihtsad inimesed peavad hakkama saama palju suuremate ebamugavuste, stressi ning rahapuudusega, kui seda on seadustega ette nähtud kurja tegevatele ebainimestele - teiste inimeste ning inimseadustega mitte arvestavatele vegetantidele.
Jah - pensionäril on oht surra nälga, kuid mitte mõrvarist vangil - teda peab ju pensionär üleval.

Bürokraatia üha suureneb, kuritegevus saab järjest enam kaitset ning kõike seda selgitatakse Euroopa Liidu nõuetega.

Aga meie inimesed ütlevad lihtsalt - meile pole vaja selliseid seadusi ega selliseid selgitusi. Meil on oma maa, omad kombed ja traditsioonid. Kõigepealt valitsegu need.
Julgemad kodanikud on juba öelnud, et Eesti vajab uut iseseisvusdeklaratsiooni - nii nagu tehti 25 aastat tagasi, kui Eesti seadused kuulutati ülemuslikuks venemaa (toona NL) seadustest, et on vaja kuulutada Eesti seadused ülemuslikuks Euroopa Liidu seadustest.

Valitsuse uute europlaanide vastu kurjategijate poputamisega seonduvalt on kõlavalt sõna võtnud nüüd ka ajakirjanikud.

Eesti Ajalehtede Liidu avaldus:
läbipaistmatuma riigi oht

Eelnõu raskendab võitlust korruptsiooniga

Justiitsminister Hanno Pevkur on riigikokku saatnud kobareelnõu (578SE), mis tahab Euroopa Liidu õigusaktide ülevõtmise sildi all avalikkuse eest varjata paljude kohtus süüdimõistetud kurjategijate nimed.

Eelnõu vastuvõtmisega muutub raskemaks korruptsiooni ja võimu kuritarvituste avalikustamine meedias.

Eesti ajalehtede liit (EALL), mis ühendab 34 lehte, juhib tähelepanu Eesti kohtuotsuste avaldamise traditsioonile.

Oleme seisukohal, et kõik avalikult kuulutatud ja jõustunud kohtuotsused (v.a alaealisi puudutavad) peaksid olema avalikkusele kohese ja tasuta kättesaadavad.

Näiteks peab inimestel säilima võimalus oluliste piiranguteta kontrollida neile teenuse osutaja või partneri tausta ja võimalikke kehtivaid karistusi tapmise, kelmuse, omastamise või väljapressimise eest, samuti peab avalikkusel olema info võimu kuritarvitamises süüdimõistetud isikute kohta. Eelnõu vastuvõtmisel need võimalused aheneksid oluliselt. Eesti astuks sammu tagasi läbipaistmatuma riigi suunas.

EALL on seisukohal, et seaduste muudatuse väidetavat eesmärki – kehtivuse kaotanud karistusandmete avalikustamise piiramist – on võimalik saavutada teistel viisidel, ilma kehtiva karistuse kandjate isikute varjamiseta ning väljakujunenud traditsiooni kahjustamata. EALL teeb ettepaneku seda eelnõu esitatud kujul mitte vastu võtta, kuna meie hinnangul riivab see avalikkuse turvatunnet. Samuti võib kohtulahendite avalikustamise piiramine olla esimeseks sammuks teel karistusregistri avalikkuse põhimõttest loobumise poole.

Ei ole mingit põhjust, miks peaks Euroopa Liidu õigusaktide ülevõtmise eelnõuga muutma Eestis kohtulahendite avalikustamise traditsiooni.

ALLIKAS