Igor Jakobson: Sitta kah!

Ma ei tea, kui paljudele on tuttav see möödunud aastatuhandel ilmunud Priit Pärna karikatuuri pealkiri (ning kui paljud seda piltigi veel mäletavad). Samuti avastasin üllatuslikult, et sama pealkirja kasutas Õhtuleht (08.06.2006.a.) arvamusloo avaldamisel, mis käsitles olukorda Eesti poliitmaastikul. Loodan, et sobib ka tänasesse päeva. Vanasõna ütleb küll, et kordamine on tarkuse ema, kuid isiklikult mulle meeldib teine ütlus – kui ei jaga ära ka korruta.

„Särava mõistuse ja eetilisuse nõue ei kehti mõistagi üksnes kohtunike, vaid kõigi kohta, kelle kätes on teiste inimeste saatus. Tänaval patrulliva politseinikuga alustades ja presidendiga lõpetades.”

Selle sisuliselt ju õige mõtte ütles 2010.aastal välja ei keegi muu kui Toomas Hendrik Ilves oma kõnes õigusteadlaste päeval. Kuid kas me peame käima presidendi sõnade või tegude järgi? Kuna meile meeldib kõike väljendada ka arvudes, siis alustuseks mõned numbrid:
2010.a. – 63 880 eurot; 2011.a. – 64 706 eurot; 2012.a. – 72 808 eurot (keskmiselt 200 eurot päevas). Tõin viimse aasta summa välja päevades just seetõttu, et lugejad võrdleksid seda keskmist päevakulu muude summadega – lastetoetused, koolitoidud, sotsiaaltoetused, õpetajate ja lasteaednike palgad … ja kõik muu. Ülal toodud numbrit kajastavad summasid, mida Eesti riigieelarvest makstakse presidendi kodutalu (Ärma talu) ülalpidamiseks. Ärma talu (tuntud ka presidendikodu nime all), on kinnistu Viljandi maakonnas. Talu kuulub Ilveste suguvõsale juba 1763-ndast aastast. Talu pindala on 82 hektarit.

Ärma talu omanik on EV president Toomas Hendrik Ilves. Ärma talu on välja renditud osaühingule Ermamaa (registrisse kantud 18.01.2005, registrinumber 11097847), mille juhatuse liikmeks on Evelin Ilves ja kannab nimetust Ärma turismitalu.

Alates 2006. aastast on seda kasutatud presidendi residentsina, väliskülaliste vastuvõtuks ja president Toomas Hendrik Ilvese ööbimiseks.

Kuid nendest euro-(väetistega) turismitalu nuumavatest summadest jääb veel väheks. Vabariigi presidendi kantselei palgal on veel töötaja, kelle ametinimetuseks on presidendi nõunik-erasekretär ja tema tööülesanneteks on: korraldada Vabariigi Presidendi abikaasa tööd jooksvas asjaajamises ning luua selleks vajalik keskkond. Seega kuulub tema teenisuskohustuste hulka (väljavõtteliselt): Vabariigi Presidendi abikaasa ajakava pidamine, sünkroniseerib selle Vabariigi Presidendi ajakavaga ning kannab selle kantselei arvutivõrku; korraldab Vabariigi Presidendi abikaasa asjaajamist vastavalt eeskirjadele, sh:
- edastab saabunud posti, tutvustab laekunud kutseid ning korraldab vastamise ; koostab ja vormistab kirjaprojektid ja esitab need Vabariigi Presidendi abikaasala allkirjastamiseks või vastab tema korraldusel; säilitab, täiendab ja süstematiseerib Vabariigi Presidendi abikaasa eraarhiivi.

Lisaks sellele – kindlustab Vabariigi Presidendi abikaasa kiire, täpse ja kaasaja nõuetele vastava asjaajamise ööpäevaringselt;edastab Vabariigi Presidendi abikaasa poolt antavad dokumendid ja ülesanded adressaatidele; korraldab Vabariigi Presidendi abikaasa kõnede, artiklite koostamist ja vormistamist, kontrollib eestikeelsete dokumentide õigekirja.

Aga aitab, kes soovib eeltoodule lisaks tutvuda vastava ametijuhendiga saab seda teha Vabariigi Presidendi Kantselei koduleheküljelt. Ametipalgaks on selle töö eest ettenähtud 2300 eurot kuus, 2012.a. töötasude koondtabeli järgi maksti erasekretärile aastas kokku 29 737 eurot. Võrdluseks – Pärnu linnapea kuupalk on 2 876 eurot ja see on meedia andmetel Eesti kõrgeim linnapea palk. Pärnu linnasekretäri töötasu on presidendiproua erasekretäri palgast väiksem – aga usun , et vastutus ja töö maht suurem.
Võrdluseks veel – 2102.a. laekus parkimistasudelt Pärnu linna eelarvesse 247,08 tuhat eurot (676 eurot päevas ), lasteaedade otsesed tegevuskulud ( s.t. ilma tööjõukuluta) jäid 75 -150 tuhatnde euro vahele. Tänavate ja teede korrashoiuks kulutati eelmisel aastal 822,22 tuhat eurot. Käesoleval aastal peaks linna arvele laekuma maksudest natuke üle 20 miljoni euro, kui seda võrrelda Presidendi kantselei aastakuludega kokku, siis suudaks Pärnu linn 5-6 presidenti aastas ülal pidada küll, aga omainimestele ja linnale ei jääks midagi.
Eestimaa Konservatiivne Rahvaerakond korraldas 7. juunil käesoleval aastal Tallinnas (Rahvusraamatukogus) konverentsi teemal „ Poliitiline korruptsioon Eestis :VEB fondist Ärma Taluni”. Loodame, et konverentsil ettekantud materjalid on varsti täies mahus ka kõigile huvilistele internetis kättesaadavad.
Praegu on Riigikogus arutlusel eelnõu – Vabariigi valitsuse korruptsioonivastane strateegia aastateks 2013 – 2020. Kahjuks ei ole seal konkreetselt nimetatud, mida ette võetakse, et taolised kommunismi hüüdlaused – igaühele tema vajaduse järgi, igaühelt tema võimete kohaselt – Eesti Vabariigis kaoksid. USA ülemkohtunik Robert H. Jackson (1892-1954) on öelnud :
Valitsus ei pea hoolitsema selle eest, et kodanikud vigu ei teeks, vaid kodanikud peavad hoolitsema selle eest, et valitsus vigu ei teeks.
Meiegi peaksime valimistele minema sarnaste mõtetega. Ehk on siiski vaja Presidendi otsevalimisi.

Allikas: http://www.ekre.ee/