Piirileppe-teemalise konverentsi „Tartu rahu puutumatuse kaitseks” (Eesti rahvusraamatukogus 1. juunil 2013): Ettekanne

„Luikede järv” Eesti rahva kirstukaanel ehk ilmalikud kümme käsulauda

1. Kui president Arnold Rüütel küsis omal ajal endise KGB ülema Rein Sillari käest, mis on saanud endistest KGB ohvitseridest ja koputajatest, siis Sillar olevat vastanud, et nad ju nüüd valitsevadki Eesti riiki...?!

2. E-hääletussüsteem on lauspettus, mida ei kasutata üheski maailma riigis. Seetõttu  Riigikogu XI koosseis ja Valitsus ei ole legitiimne. Kuna Riigikogu XI koosseis ei ole legitiimne, siis ei ole legitiimsed ka uue Eesti Vabariigi Presidendi valimised 2011. aastal, mis lõppkokkuvõttes on asetanud Eesti Vabariigi rahvusvahelises suhtlemises naeruväärsesse olukorda ja kahandanud tugevasti meie riigi autoriteeti ja head nime.

3. Ametisoleva presidendi Toomas Hendrik Ilvese parim sõber näib olevat Afganistani president Hamid Karzai, kes on maailma kõige võimsam narkoboss ja kes tahab kogu ihu ning hingega oma kokkuröövitud räpase raha, väidetavalt miljardid dollarid, paigutada Eesti Panga kaudu nn lõdvemate pangandusreeglitega riikidesse. Selleks oli vaja invaliid Mart Laar panna, ilma et teda oleks Riigikogus küsitletud (?), kuna ta ei olnud võimeline vastama Riigikogu liikmete küsimustele, president Ilvese toel Eesti Panga nõukogu esimeheks, mida Riigikogu truualamlik valitsuskoalitsioon ka kinnitas... Järelikult on siis Eesti, oma presidendi tõttu, maailma üks ohtlikumaid narkoriike või vähemalt üks selle kaasosalisi ...?!

4. Kodurahu huvides  (mis on veel tähtsam kui siseriiklik julgeolek) olgu öeldud, et  Eesti inimarengu aruande 2012/2013 peatoimetaja, TLÜ prof. Mati Heidmets ütles mõni aeg tagasi televisoonis esinedes, et  kui enne „Pronkssõduri” öist eemaldamist 27.04.2007 suhtus venekeelse kogukonna liikmetest (kogukond moodustab 1/3 meie elanikkonast) 60% positiivselt Eesti riiki ja tema püüdlustesse,  siis peale „sõduri” eemaldamist, see protsent on langenud täna 25 protsendile (vt lk 87 olevat graafikut). Kahjuks sellest „ametlik” riigitruu televisioon enam ei räägi.

5. President Ilves koos valitsuskoalitsiooniga on riigis tekitanud sellise laastava olukorra, et väidetavalt ca 60 protsenti rahvastikust elab viletsates või väga viletsates tingimustes. Umbes 60 tuhat last elab pidevas alatoitumuses, samal ajal kui ca 5-10 protsenti elanikkonnast ei tea, mis rahaga peale hakata. Valitsuskoalitsiooni poliitika tagajärjel puudub meil keskklass, kes on igas vähegi edukas riigis tema arengu peamine edasiviiv jõud.

6. President Ilves koos politrukist peaminister Andrus Ansipi ja kogu valitsuskoalitsiooniga (eurovolinik Siim Kallase mälukaotustest raha- ja kohtuasjades ei ole mõtet siinkohal rääkidagi) on otseselt või kaudselt süüdi selles, et alates taasiseseisvumisest on meie  rahvastik vähenenud 1/6 võrra ja lähiajal soovib riigist lahkuda veel 1/3 töövõimelisest elanikkonnast, mida eelkõige soosivad tööpuudus, väga madalad palgad ja sageli tööandjate ebakorrektne käitumine töövõtjatega. Lõppkokkuvõttes tähendab see seda, et Eestis on vaja eestimaalased „välja suretada”, et  saaks asemele tuua afgaane, hindusid, mustanahalisi jt. mitteeurooplasi.

7. Nn isamaaliste jõudude eestvõttel kokku kutsutud Muinsuskaitse, kelle esimesed  juhid on olnud KGB taustaga president Lennart Meri ja tema eriti usaldustvääriv „võitluskaaslane” Trivimi Velliste, kes pidevalt käib kõikvõimalikel isamaalistel üritustel ja ettekandja arvates rüvetab meie Vabadussõjaaegsete kangelaste mälestust, oli väidetavalt KGB poolt väga osavalt organiseeritud nende nn. tütarorganisatsioon.

8. Vahelduseks ka midagi lõbusamat. Ennast visalt julgeolekueksperdiks nimetav Eerik-Niiles Kross, kes olevat väga ohtliku kuriteo organisaator ja selle eest Vene Föderatsioonis kuulutatud tagaotsitavaks, on ametlikult esitatud nn. äraostmatute (loe: IRL-i) tulevaseks Tallinna linnapeakandidaadiks. Naaberriigis kurjategijaks kuulutatu on naaberriigi pealinna linnapeakandidaat? Arvatavasti on see võimalik ainult tänases Eestis. Nalja nabani...

9. Praegune president Ilves ja valitsuskoalitsioon kardab rahvast, nagu „vanakurat välku”, kui Riigikogus hääletati äsja maha kõige tähtsam, Põhiseaduse 56. paragrahvi täiendus- ja muudatusettepanek, ja nimelt: rahvaalgatuse eelnõu (tuleks koguda koguda 25 tuh allkirja), mille alusel oleks võimalik rahvast otseselt kaasata riigivalitsemisesse. Kuid president Ilves oma aastapäevakõnes teatas, et ei poolda mingisugust Põhiseaduse muutmist ja seega loomulikult ka rahvaalgatust.

10. Ja lõpuks täna väga kuum teema - Eesti-Vene piirileppega seonduv.

Eesti rahvas on käesoleva piirilepingu vastu, mis selgus 22.05.2013 „Foorumi“ saatest, kus „piirilepingu vastu” oli 88% 1100 helistanust ja „mis see piirileping meile annab” 87% 880 helistanust. Piirilepingut kaitsnutel oli suu putru täis. Üks kommentaator kirjutas: „Oleme me ikka täie mõistuse juures, härrased...?”

Venemaa soovib mitmesugustel põhjustel piirilepet Eestiga. Ilmselt on nüüd Brüsselist, Moskvast ja Washingtonist antud president Ilvesele korraldus, et olgu piirilepe allakirjutatud. Selleks valis Ilves välja noorukese õigusteadlase Lauri Mälksoo (on president Ilvese mõttekoja liige), kellel puuduvad elukogemused ja on nö koolipingiteadlane, milline asjaolu ei tee sotsiaalteadlasele kindlasti au. Mis üldse puutub rahvusvahelisse õigusesse, siis see distsipliin ei kuulu üldse õigusteadusesse, kuna ta ei ole kodifitseeritud, ja seepärast on ta lihtsalt suurriikide (suuremate riikide) lepinguline õigus väikeriikide (väiksemate riikide) suhtes. Arvatavasti seepärast kõnelustel venelastega ka piiri kulgemist ei käsitleta. Tekib küsimus: mida siis üldse käsitleti/käsitletakse?

Lühidalt olgu öeldud, et Tartu rahuleping on 2. veebruaril 1920 Eesti Vabariigi ja Nõukogude Venemaa vahel Tartus sõlmitud rahvusvaheline leping, millega lõpetati Vabadussõda, määrati Eesti idapiir ning Nõukogude Venemaa tunnustas Eesti Vabariigi iseseisvust.

Hilisemad piirimuudatused on teinud Nõukogude Liit oma huvides ja tema õigusjärglane Vene Föderatsioon, millega Eesti on kaotanud 5,2 % oma maismaapiirist.

1994. aastal teatas peaminister Andres Tarand Soomes olles ootamatult, et Eestil ei ole piiri suhtes Vene Föderatsioonile mingisuguseid pretensioone.

Täna ma küsin meie „lugupeetud” riigiisadelt: miks nad ei soovi arutada Venemaa delegatsiooni juhi Adolf Joffe Tartu rahulepingu läbirääkimistel „igakülgselt läbikaalutud” piirilepingu-ettepanekut, kus Eesti idapiir oleks maha  märgitud Kunda jõega?

Kuid väga oluline on tõsiasi, et Tartu rahuleping on võetud ÜRO kehtivate rahvusvaheliste lepingute registrisse nr 11LTS29 all (Enn Sarv. Tartu rahulepingu tagamaad. Kultuur ja Elu. 2005 nr 1).

Piirileppe-teema lõpetan endise TÜ professori, USA välisministeeriumis töötanud, elukogenud välis- ja julgeolekupoliitika, eriti Nõukogude Liidu ja Vene Föderatsiooni eksperdi ning Eesti sõbra  Paul Goble paljulubavate sõnadega: „Suveräänsuse järjepidevuse tõttu on Eestil õigus paljusid asju üle vaadata ning soovi korral muuta, sealjuures piiri täpset kulgemist. Aga sellesama püsiva suveräänsuse tõttu on tänapäeva Eestil igati õigus nõuda, et Tartu rahulepingut tunnustataks jätkuvalt Eesti riigi sünnitunnistusena. Ühelgi riigil, ka mitte Vene Föderatsioonil, ei ole õigust Eestile seda keelata, kui vähe see neile ka meeldiks.” („Postimees”, 30.05.2013).

Ando Leps

Ettekandja on vandeadvokaadist poliitiku, Riigikogu IV ja V koosseisu liikme, üliõpilasena Vabadussõjast osavõtnu (kelle ülemus Vabadussõjas oli tuntud noorsookirjanik ja pedagoog Jüri Parijõgi (s. 2.09.1892 Kunda-Malla vallas), kelle elajalikult mõrvasid hävituspataljoni kuulunud isikud (kui neid üldse inimesteks saab pidada) Tartu vanglas 9.07.1941) August Julius Leps´i (s.2.01.1896 Adavere vallas - surnud 26.02.1972 Stockholmis) poeg, Riigikogu VIII ja IX koosseisu liige, õigusteaduse doktor.