MATTI ILVES: LÄÄNE KOOLISÜSTEEMI TAGAJÄRJED
Meie hariduskorraldus vappub permanentsete, pidevate ümberkorralduste küüsis ja on raske aru saada mida sellega taotletakse. Tagajärjed on nüüd juba hästi näha.
On avaldatud andmed, et 13,3 protsendil Eesti noortest puudulik lugemisoskus. Vähe veel sellest, PISA (rahvusvahelised haridusuuringud) järgi ei naudi Eestis 15-aastastest noortest 38,6% lugemist, OECD maade keskmine on 37%. Samuti ülikooli esmakursuslastest pooltel puudub funktsionaalne lugemisoskus (vaid 49% esmakursuslastest sooritas funktsionaalse lugemisoskuse ülesanded rahuldavale või heale tulemusele, vt. uuring „Kõrgkoolide üliõpilaste eesti keele oskuse tase“). Funktsionaalne lugamisoskus tähendab seda, et loetust ka aru saadaks ja loetud teksti mõistetaks. Arusaamatu, kuidas sellise lugemisoskusega üliõpilased on üldse võimelised kõrgkoolis õppima.
Meie haridust näivad juhtivat täielikud debiilikud, või on neile E Liidust antud kindlad direktiivid, mida nad ei julge töökoha kaotuse hirmus rikkuda. Viimane oletus paistab siiski õige olema, sest põhjusi tuleb otsida programmist Agenda 21.
Agenda 21 on maailma jätkusuutlikkuse programm, mille algatas ÜRO. Agenda 21-s on kirjas tegevused, mis peaksid toimuma nii globaalsel, rahvuslikul kui ka kohalikul tasandil. Number "21" tähistab 21. sajandit.
Eestis täidetakse seda Uue Maailmakorra loojate ja globalistide programmi kuulekalt nagu ikka. Videost selgub ka, et inimestele tuleb tulevikus anda vähem haridust, sest haritud inimesed on jõukamad ja tarbivad rohkam asju, see aga ei pidavat jätkusuutlikuse seisukohalt olema hea.
Video:
NB! Hiljuti Riigikogus võetigi vastu seadus mille alusel on riigieksam sooritatud, kui on saavutatud vähemalt 1% maksimumtulemusest ja sooritatud rahuldavalt, kui on saavutatud vähemalt 20% ja seda 100. palli süsteemis. See aga tähendab, et asutakse "tootma" lauslollust. Räägitakse, et ega need "1. palliga hariduse" omandanud gümnaasiumilõpetajad kõrgkoolidesse ei pääse, aga seda ma ei usu, neid ootavad tasulised erakõrgkoolid - maksa ja saad ka diplomi.
5. hinde süsteemis oleksid need ettekirjutatud protsendid hinnatud järgmiselt: 1 pall, kahjuks nõnda madalat hinnet pole ja tuleb kasutusele võtta ka 0, teadmised puuduvad; 20 palli, kindel 1 või nõrk. Rahuldavaks loeti siis hinne 3, ehk siis ligikaudu 60 palli.
Arusaamatuks jääb, miks meie õpetajad haridussüsteemi laostamist rahulikult pealt vaatavad?
5 kommentaari:
Õpetajad vaatavad pealt kuna enamus õpetajate hulka on üle keskmise vanad naisterahvad, kes on väga alalhoidlikud ja leplikud "ülalt" tulnud muutuste suhtes. Osalt kohakaotuse hirmus, osalt alluvuslikust nõukakogemusest, osalt käegalöömisest.. et niikuinii paremaks enam ei muutu.
Kui tulebki kooli noor (mees)õpetaja ja püüab ilmsetele vasturääkivustele ja valetamistele süsteemis vastu seista jääb ta valdavalt üksi ja lõpuks lepib olukorraga.
Tema vastu ei astu vaid kooli ametnikud vaid ka pikaaegsed kolleegid kes eelnevalt öeldud põhjustel näevad peamist probleemi tekitajat just uuest tulijast.
Uus seejärel kas lahkub parematele töökohtadele, selle puudusel lööb ise ka käega, sulgub endasse nois küsimustes ja vaatab allakäiku pealt.
Kurb kommentaar... Paistab, et muutused saavad tulla vaid valimistel. Esile tuleb tõsta rahvuslikud erakonnad. Tutvuge EKRE programmiga: http://www.ekre.ee/ekreprogramm/programm/
Eelmine kommentaar ütleb, et kui tuleb noor mees jne, aga tegelikult pole sellist asja olemas, et noor mees tuleb kooli õpetajaks. Pange konkursi kuulutus välja, näidake brutopalk 720 eurot ära ja jääge seda noort meest ootama, kas ootate ära?
Mõned üksikud noored mehes siiski juhtuvad koolidesse aga enamasti nad ei jää püsima teadmata kuidas kõikelubava JOKK-ühiskonna haridussüsteemis end kehtestada ja läbi lüüa. Lisaks veel madala palga tõttu vähene motivatsioon.
Palgad võivad tihti paarisaja võrra ka kõrgemad olla kui 720, kuid need on seotud lisakohustuste ja peamiselt projektipõhiste tuludega.(lisakoolitused, e-kursused) Samas võib seda nimetada ka asendustegevuseks vajaliku lisaraha nimel, kuna see töö võtab energia ära peamiselt, milleks on kasvava noossoo suunamine ja õpetamine. Sh. rahvuslikus vaimus.
EKRE programmiga olen põgusalt tutvunud ja jagan mõtteid. Kas küll muutused e-valimistega tulevad selles küll kahtlen.
Muutused tulevad kui me kõik tahame muutusi ja kui enamus rahvast valib uue suuna, st rahvusliku riigi taastamise ja sõbraliku, kuid ennast austava poliitika kõigi teiste riikide õiguste suhtes, siis ei peaks meile ka midagi ette heita olema. Samas peame ise olema tugevad oma lähtealustelt ja pidama inimväärtuseid ülimaks raamistikuks, kust lähtuda. Teadmised tulevad koolist ja tarkus tuleb nende teadmiste elluviimisest, koolid peavad minema tagasi analüüsiva ja arutleda oskava inimese kasvatamise juurde, kes oskab iseseisvalt lahendada olukordi ja probleeme ja ei tuubi pähe aineid.
Ainete tundmine on vajalik elementaarosas, st algkoolist põhikooli lõpuni, kuid mitte keskkooli ehk gümnaasiumi osas, seal peaks keelt õpetama läbi matemaatika, ajaloo ja geograafia, läbi bioloogia ja muude distsipliinide, seal peaks õpetama ajalugu läbi kunstiõpetuse ja kunstiajaloo, läbi muusika ja laulmise, läbi pillimängu ja ka läbi geograafia kui vaja ja nii edasi...
Mahatma Gandhi külastas kord kooli ja küsis õpetajatelt, et mida nad õpetavad...noo vastasid, "ajalugu, matemaatikat, bioloogiat, geograafiat, füüsikat jne"...Gandhi ütles neile:
"Pange tähele, te ei õpeta neid nimetatud aineid...te õpetate last!" Ma arvan, et sellega on kõik öeldud. Lapses on juba kõik olemas, tuleb see avastada ja esile tuua, seda nimetatakse "educare" (educationi asemel). Ja see sõna tuleb ladina sõnast "educere" - tähendades "esile tooma".. Õpetaja ehk hõlbustaja peaks tooma õpilasest esile temas paljude eludega kogunenud väärtused ja kujundama nende abil tema iseloomu veelgi paremaks. Iseloom on hariduse lõppsaaduseks ja selles seisneb inimese väärtus, mitte tema rahas, mitte tema ametikohas, mitte tema saavutustes maailma ees. Jumala jaoks on oluline iseloom ja suhe Jumalaga.
Postita kommentaar