Teel viie lollima hulka

21. juuni 2013 Priit Kärsna Vigala vallavanem 

Ma ei väsi imestamast, kuidas meie austatud riigikogu liikmed, kes valdavalt on siiski intelligentsed inimesed, suurt poliitikat tehes tähtsa näoga uskumatult rumalat juttu suust välja ajavad. Ja samal ajal näivad nad olevat veendunud, et „lihtinimesed” sellest rumalusest aru ei saa.
Uue seaduse alusel on riigieksam sooritatud, kui on saavutatud vähemalt 1% maksimumtulemusest ja sooritatud rahuldavalt, kui on saavutatud vähemalt 20%. Praegu kehtiva korra järgi on põhikooli lõpueksamitel rahuldava tulemuse saamiseks vaja saada vähemalt 45%. Samas gümnaasiumis, mille lõpetamise peamine eesmärk on järgnev kõrghariduse omandamine, peavad rahvasaadikud rahuldavaks 20%? Partei ja valitsuse eesmärgiks on ilmselt lollidemaa, muud on siit raske järeldada. Riigikogu liikme töötasu võiks lugeda ka üle kantuks, kui vähemalt 1% sellest on tema pangaarvele jõudnud.
Poliitilise kokkuleppena on Eestis mängitud palju-palju aastaid õpetajate lühendatud tööaja mängu. Täna haridus- ja teadusministeerium (sobivam nimi oleks minu arvates pigem harimatus- ja demagoogiaministeerium) pingutab uuele tasemele jõudmiseks – ka klassijuhatajatöö soovitakse toppida sinna 35 tunni sisse ja samuti soovitakse lõpetada selle aja hulgas klassi ees oldud aja ehk õppetundide arvu reguleerimine.
Võib-olla leidub aineid, kus on võimalik 35 tunniga nädalas toime tulla, kuid kvaliteetset tööd tehes pole selle ajaga enamikus ainetes kindlasti võimalik toime tulla (arvestades nii ainest tulenevaid kui ka õpetaja üldkohustusi). Eksliku mulje 35-tunnise töönädala võimalikkusest võib jätta kõrvaltvaatajale see, et õpetajad üle Eesti teevad suure osa tööst (tundide ettevalmistamisest, tööde parandamisest jne) ära kodus oma vaba aja ja pere arvelt. Eriti ebanormaalne on minu arvates emakeeleõpetajate olukord.
Minu ettepanek haridustöötajate ametiühingutele ning õpetajatele üle Eesti on järgmine. Alates 2013/2014. õppeaastast leppida kokku:
1. Kogu töö tehakse ära töökohal ehk koolis ja õppetööga seotud lähetustel (õppeekskursioonid jne), st täiskoormuse korral 35 tundi veedetakse 100% töökohal.
2. Õpetajad peavad tehtud töö osas igaüks täpset arvestust.
3. Üle kokkulepitud tööaja ei tehta minutitki tööd (st tundide ettevalmistamine, tööde parandamine jne jäävad lihtsalt tegemata, kui selleks puudub aeg). Prioriteedid jäävad õppenõukogude seada.
4. Esimese õppeveerandi järel teevad koolid kokkuvõtted sellest, mis oleks tulnud ära teha, aga jäi tööaja raames tegemata ja saadavad need kokkuvõtted ministeeriumile.
P. S. Loomulikult ei mõtle ma seda, et tegemata töö jäetakse õpilastele koju iseseisvaks tööks. Töö, mis tööaja sisse ei mahu, jääb tegemata – lihtne ja arusaadav? Õpilaste koormus täna on isegi ebanormaalselt suur.

Kui riigikogu korraldatud ööteatri puhul tasustatakse ametnikele lisatöö, ei näe ma ühtegi põhjust, miks õpetajad peaks tegema aastaid pidevalt tasuta ületunnitööd.

Allikas: http://opleht.ee/7293-teel-viie-lollima-hulka/