OSVALD SASKO, TARTU RAHU PÕLISTAMISE SELTSI ASUTAJALIIGE: TARTU RAHU PUUTUMATUSE KAITSEKS

Tallinnas Rahvusraamatukogus konverents - 01.06.2013.

Kuni tänaseni pole ükski poliitik oma rahvale selgeks teinud Tartu Rahust loobumise vajadust. Miks on vaja uut piirilepet, kui oleme juba ühe piirileppe ratifitseerinud? Kas Tartu Rahu leping on Venemaal hävinenud ja nüüd on vaja Eesti Vabariigi poolne hävitada? Kas N.Liidu, tänase Venemaa järjepidevus on katkenud? Oleme oma riigi sünnitunnistust austanud ja meie riigi järjepidevus on alles kuigi meie poliitprostituudid on teinud Euroopa Liidu mõjutamisel kõik oleneva, et Tartu Rahu, Eesti Vabariigi sünnitunnistus hävitada.

Kas Eesti rahvas on kadunud ja asemele on näiteks "marsilt" toodud uus rahvus, kes ei vaja Tartu Rahu lepingut? Tänane Venemaa ju nii mõtlebki, miks ta muidu on teinud avalduse, et kolm Balti riiki on N. Liidu lammutamise (lagunemise) tagajärjel 1991. aastal iseseisvunud.

Tänu Lennart Meri reeturlikule lepingule Venemaaga 1994. aastal põlistati Eestisse suur hulk venelasi ja mitte ainult vene rahvust vaid noori elujõilisi vene sõjaväelasi ka endiseid KGB-si, mis tähendab, et tänu Lennart Merile Eestisse kõigi seaduste kohaselt vaenlane, kes võib saada ükskõik kuna käsu eestlase kodu rünnata...

Teame, et ka Narva on Eesti, kuid palju seal eesti keelt kuuleme...1951 - 1953 aastal oli Narva eestlastele suletud, Narva registreeriti ainult venelasi. Statistika annab teada, et enne 1940. aastat elas Narvas ja Jaanilinnas 80% eestlasi, nüüd elab seal üle 90% venelasi...Ja nendele kodutee näitamine on hiljaks jäänud, kuid nendele keda Lennart Meri siia põlistas saame me veel koduteed näidata?

Kuigi NSVLiidu KGB püüdis teha kõik selleks, et unustaksime oma ajaloo ja avaksime okupantidele oma südamee, ei täitunud okupantide soov, väljaarvatud Eesti rahva kõnts, saast, kes viskus põlvili okupandi jalge ette ja lubas truu orjana teenida. Neid kõiki me täna tunneme ja on häbi eestlaste pärast, kes eilseid okupante on nõus ka täna teenima ja tunnustama esimese Eesti Vabariigi autasudega, te kõik tunnete neid.

Pole kahtlust ühes, mis oli kindlasti üheks suuremaks tõukejõuks iseseisvumisele, see oli MRP, teisisõnu Molotov-Ribbentropi pakti avalikustamine, mis pani need suurriigid häbiposti. Arvata võib, et need suurriigid olid  nüüd juba huvitatud sellestki, et see häbiplekk kustutada. Seega kindlasti olid nende hääled kõvemad, kui suurriigid võtsid vastuse otsuse UUE MAAILMA ehitamise vajaduse, kus peaosa mängib Euroopa Liit.

Mail armastatakse ikka rinnale prõmmida ja väita, et me laulsime Eesti vabaks, Rahvarinne, eesotsas Savisaarega tegi(teeb) kõva häält ja klunib seda au endale, Rahvarinne oli see, kes taastas iseseisvuse. Kaalukama panuse andis USA ja Roland Reigan, kes mitmeid kordi esines avaldusega vabastada kolm Balti riiki. Kõik see oli ja kindlasti mingi panuse andis vabanemisele. Kuid mul on teile siin saalis olijatele küsimus, õigemini mitu küsimust ja seda põhjusel, et mulle tundub, võib-olla ma eksin, kuid me pole päris õigel teel oma lähimineviku hindamisel. Esimene küsimus: "Kuidas sai võimalikuks superriigi NSVL-u veretu allaandmine?" Ja teine küsimus: "Kellel oli EL-i rohkem vaja, kas kolmele Balti riigile või Euroopa Liidule?" Neis vastustes peitubki lähimineviku tõde ja protsessid jätkuvad täna, mis tähendab seda, et meilt võeti N. Liidu ahelad  ja pandi palju kindlamad ja isegi julmemad ahelad, mille nimeks on Euroopa Liit.

Nüüd, kus me oleme koos oma lastega müüdud Euroopa Liidule (loe: UUELE MAAILMALE), kus meilt on võetud Põhiseadus ja oleme allutatud Rahvusvaheliste lepingutega EL-i külge, on alustatud rahvusriigi hävitamise plaanidega, sest on selge seegi, et EL ei soovi endi keskel näha rahvusriike, neid loetakse ohtudeks UUE MAAILMA arengus. Midagi likvideerida või hävitada saab ikkagi seestpoolt. Meil jätkus seda "materjali", mida on võimalik rahvusriigi vastu tööle panna ja nii olemegi jõudnud Euroopa Liidu salajasemate plaanide juurde. N. Liit lammutati eesmärgiga "rikastada" maailma rahvaste peret ja sõlmida Venemaaga viisavabadus. Paraku teame, et viisavabadust saab sõlmida ainult nende riikidega, kellega on riigipiir. Meil on riigipiir, Tartu Rahu aegne riigipiir, kuid Venemaa ei tunnista seda ja osalt USA poolse survega ja nüüd EL-i poolse survega soovitakse sellest loobuda, visata Tartu Rahu leping ajaloo prügikasti. Juba ollakse jõutud sinnamaani, et uues redaktsioonis ei mainita Tartu Rahu kordagi ja piirgi olevat rohkem tehnilist laadi. Mida aga tähendab see, et uues piirileppes ei mainita Tartu Rahu? Isegi idioodil tekib küsimus: "Kuidas ikkagi tekkis Eesti Vabariik ja kus see riik siiani oli?" Ja kui nüüd siis edasi mõelda, siis võib paljudele hakata neeldima mõte, et Eesti Vabariik tekkis 1991. aastal  N. Liidu lagunemise tagajärjel.

Võime väita, et alates 1991. aastast  on võimule pääsenud aferistid, sulid, kommunistid ja endised KGB-lased. Kes vähegi tähelepanelikult on jälginud meie iseolemist, siis on nad veendunud, et on toimunud vaikne, kuid sihipärane tegutsemine rahva ja riigi vastu. Täna võime seda tegutsemist nimetada organisatsiooniks nimega "Okupatsiooni Põlistamise ja Tartu Rahu Reetmise Seltsiks."

Tekib kahtlus, et Venemaa valitsus maksab ka toetust. Miks KAPO pole selle piirileppe probleemiga tegelenud, sest kuidas me ka ei nimetaks toimuvat protsessi, siis lõpuks jõuame ikka reetmiseni välja, jõuame sinnamaani, et tegutsetakse vastu rahva tahet, referendumit pole ju toimunud, mis omakorda tähendab seda, et on sõidetud kogu Eesti rahvast teerulliga üle ja kui lähtuda Rahvusvahelisest Inimõiguste Konvetsioonist, siis on Eesti Vabariigi valitsus rikkunud kogu riigi tasandil inimõigusi.

Olen loomult heatahtlik inimene ja isegi natuke naiivne, lähtuvalt sellest arvan,et on veel võimalik midagi teha, näiteks:

1. Esitada Venemaa Föderatsiooni valitsusele nõudmine MRP kirjalik tühistamine, loobumine.

2. Lõpetada okupatsioon Eestimaa Petserimaal ja Narvatagustel maadel koos oma alamate väljaviimisega sellelt territooriumilt.

3. Tunnistada Tartu Rahu lepingu järgseid piire Eesti-Venemaa vaheliseks piiriks.

4. Moodustada komisjon okupatsiooniga tekitatud kahjude hindamise suuruse ja hüvitamise aeg.

Lugupeetud kohalolijad, ärge pange pahaks mu naiivseid unistusi, kuid küll tahaks, et see oleks või saaks tegelikkuseks.

LISA

Langenud vabadusvõitleja päeva aulakonverents, 27.03.2013.a.

Täna peetud kõne lõpetuseks esitan koosolijatele oma kirjaliku nägemuse sellest kuidas peaks lähenema probleemidele ühes väikeriigis.

Poliitikud nimetavad Eestit väikeseks või väga väikeseks riigiks. See on õige, kuid riik ei saa väiksem olla, kui ta tegelikult on. Mõnigi poliitik unustab kahjuks, et Põhiseaduse järgi on tema püha kohus kaitsta Eesti territoriaalset teviklikkust. Allaandmisega või kollabratsionismiga muudame riigi väiksemaks, kui ta tegelikult on ja seda ei luba meie Põhiseadus ning rahvusvaheline seadus nimetab taolist nähtust riigi reetmiseks, mida mitte kauges ajas karistati surmanuhtlusega.

27. märtsil esines Riigikogu väliskomisjoni esimees Marko Mihkelson Tartus oma kolmetunnise kõnega, milles oli rohkem vahtu kui sisu. Oma kõnes kaitses uut Eesti-Vene piirilepet. Ta on veendunud, et "uus lepe" on palju parem, kui eelmine Eesti-Vene piirileping.

Pime ajaloodoktor Aldo Kals hakkas seepeale naerma, pannes otsekui punkti Mihkelsoni ajupeetusele. Minul tekkis lihtsalt paha tunne. Kolm inimest lahkus kuulajate seast, mis kinnitas veelkord siinkirjutaja diagnoosi esineja kohta.

Selleks, et takistada riikliku kuriteo (loe reetmise) läbiviimist pakun välja nimekirja inimestest, kes peaksid kuuluma komisjoni ja need oleksid:

MART HELME, MARTIN HELME, HENN PÕLLUAAS, LEO KUNNAS, KALJU MÄTIK, MART NIKLUS, ILMAR VANANURM, ANDRES HERKEL, JÜRI VAIDLA, JÜRI LIIM, JÜRI TOOMEPUU JA JÜRI ESTAM.

KOMISJONI TÖÖPERIOOD 18. KUUD.

1. Komisjonil oleks õigus katkestada Eesti-Vene piiri läbirääkimised.

2. koondaks kokku kõik piiriküsimusega seotud pöördumised, avaldused, mis saadetud valitsusele alates 1990.a. kuni tänaseni. Kõik dok. läbi uurida, süstematiseerida, teha omapoolne otsus.

3. Avalikustada kõik kahe riikidevahelise piiriga seotud dokumendid ning vahetehingud.

4. Pöörduda Vene valitsuse poole Eesti territooriumi jätkuva okupatsiooni tühistamisega.

5. Esitada Venemaa valitsusele nõudmine tühistada kirjalikult 1939.a. MRP ja salaprotokoll.

6. Algatada läbirääkimised Eestile tekitatud kahjude hüvitamisega, mis on Eesti Vabariigile tekitatud 50 aastase okupatsiooniga ja selle maksmise mehhanism ning periood.

7. Taastada merepiir. See nihutati 4.mail 1994 mandri suunas.

8. Olen samuti veendunud, et loodav komisjon annaks konkreetse ajaloolis-õigusliku hinnangu nende eestlaste kohta, kes abistasid okupeerijaid oma reziimi siin säilitada.

Komisjoni liikmete ja valitud esimehe töötasu võrdsustada Riigikogu liikmetega.

KOGUJA KROONIKU märkus:

MRP tühistati tegelikult juba NSVL-i viimastel aastatel. Käesolevas kirjatükis on autori tekst nii grammatiliselt, kui ka faktilises osas toimetamata, täpselt nii nagu see täna ettekanti.

 

Allikas: http://usk-lootus-armastus.blogspot.com/