ISAMAA ON HÄDAOHUS !

Merike Lillenberg

POSTITAN SIIA ÜHE MURELIKU EESTI KODANIKU KIRJA. TAL ON TULINE ÕIGUS: PALUN LUGEGE JA JAGAGE TEISTELE EDASI:

EESTLASE PÖÖRDUMINE EESTLASTE POOLE

Taasiseseisvumisest saati on eestlaste maa olnud pidevas hädaohus.
Meenutan eestlaste poolt palavalt armastatud ja imetletud KGB agenti Lennart Meri`t , kes süümevannet rikkudes, Eesti Vabariigi presidendi ametikohta ära kasutades ning Eesti Vabariigi põhiseadust teadlikult ja jämedalt rikkudes sõlmis eestlasi alandavad ja häbistavad 1994.a. nn. juulilepped. See koletu sündmus tegi haiget üksikutele eestlastele. Ülejäänud ei saanud asjale pihta või see ei huvitanud neid …
Meenutan Eesti Vabariigi põhiseaduse teadlikku, jämedat ja massilist rikkumist tollaste Eesti juhtivate poliitikute poolt 2003.a. rahvahääletusel, kui 2/3 eestlastest endid Euroopa rahvaste ühtesulatamiskatlasse väljasure(ta)misele määrasid. 1/3 eestlastel jagus seekord mõistust ja meelekindlust rahvust ja riiki hävitavale tegevusele vastu astumiseks. Kirjanik Rudolf Rimmel, kelle ettenägelikke ja õigeid hoiatusi kuulda ei võetud, läks vabasurma …
Meenutan Eesti Vabariigi põhiseaduse teadlikku ja jämedat rikkumist aastal 2005, kui Eesti ja Vene sõlmisid omavahelise piirilepingu. Mõnesaja kärava patrioodi kõrval ilmutasid mingisugustki hädavajalikku initsiatiivi rahvuslikult meelestatud inimesed Riigikogus, kes suutsid võimalikku pöördumatut katastroofi preambuli lisamisega mõneks ajaks edasi lükata.
Ja nüüd, aastal 2013 kihab –käärib Eestimaa taas. Allakirjutamist ootab seesama 2005.a. kurikuulus ja ühepoolne põhiseadusevastane piirileping … seekord ilma preambulita. Koos kõige halvaga ja järgneda võiva veelgi halvemaga, mida sajad patrioodid une pealt tsiteerida suudavad ja mida sajad tuhanded eestlased uneski ette kujutada ei suuda.
Olen viimastel kuudel võimalikult palju rahva seas liikunud, eestlastega rääkinud, nende muresid, arusaamu , põhjendusi ja ettepanekuid ära kuulanud. Ja järeldused? Lootsin endamisi, et olukord ei ole nii hull, kui ma kartsin. Tegelikult on olukord nii hull, et enam kartagi ei oska!
Esiteks vaatas eestlaste näost vastu tühi pilk ja tülpimus. Mis piirileping? Kurat! Tööd ei ole, raha ei ole, elumured löövad üle pea kokku! Oli see nõuka-aeg, mis oli, aga … ja rehmab käega pisarat tõrjudes.
Teiseks vaatas vastu rumalus. Ah piirileping? Piir peab ikka olema ju! Mis loovutamine? Kellele neid setuvankasid vaja on? Ah et viisavabadus tuleb? Ei tule siia Venemaalt keegi,- kõik lähevad Soome-Rootsi-Saksamaale-Inglismaale … Mulle Ansip meeldib! Aga mulle meeldib Paet,- näed kui noor, aga nii tubli! Ilves on väga intelligentne, teda venelased kardavad ja ju siis ka austavad! Ja mida sina (st. mina) sudid? Tahad Eestimaad päästa? Elu lõpul lolliks läinud! Tule, ma õpetan kuidas elu kauniks juua!
Kolmandaks vaatas vastu noorte iseteadlikkus ja kerglane suhtumine kõikidesse (elu)raskustesse. Kui ise tubli oled, saad igal pool hakkama. Mida ma siia manduvasse Eestisse kaotanud olen? Vanemas eas ehk tulen kodukandi radu vaatama. Maailm on suur ja lai! Keda see sinu piirileping kotib? Mõtled Venemaa vastu minna? Tunnen, kuidas noorte seltskonnad mind haletsevad ja otseseid mõnitusi tagasi hoiavad. Ikkagi haritud noored … Mida neile täna selgitada? Hilja. Lootusetult hilja…
Mida teha?
1. Kas üldse midagi teha või ette võtta? Lähenev Eesti-Vene piirilepingu allakirjutamine teeb tõsist muret ehk kõigest tuhandele eestlasele. Nemad teavad ja näevad saatuslikke ohte, mis lepinguga kaasnevad. Tuhat patriooti ei hoia ära lepingu allakirjutamist. Mis sest, et see leping on EV põhiseadusevastane. Võimu (jõu)struktuurid (nagu nad on varemgi näidanud näiteks juulilepete sõlmimisel või Eesti Euroopa Liitu astumisel) asuvad kindlasti põhiseaduse rikkujate poolele. Tuhat põhiseaduse järgi tegutsevat patriooti on lihtne represseerida ja nii toimitaksegi. Ülejäänud eestlased vaatavad pealt, raputavad pead ning mõtlevad: lollikesed, mida nad nüüd saavutasid? Kõnekoosolekute, pikettide, palvekirjade ja allkirjade kogumise aeg on ammu läbi!

2. Kõige tähtsam on Eesti-Vene piirilepingu sõlmimise ärahoidmine. Esialgu vähemalt sajaks aastaks! See on võimalik vaid siis, kui lepingu sõlmimise päeva hommikul Toompeale (või Välisministeeriumi? Stenbocki majja?) tormanud sada tuhat eestlast nurjavad lepingu allakirjutamise. Kui kavatsetakse kavalust kasutades hiljem alla kirjutada, langevad kõik hääletajad-allakirjutajad rahva omakohtu alla. Kas soovitab mõni “riigiisa” rahval õiguse saamiseks kohtu poole pöörduda? Kohtu poole, kes aastakümneid on Eestimaa mahamüümist ja poliitikute põhiseadusevastast käitumist mahitanud?! Kust leida sada (või rohkem) tuhat eestlast eestluse kaitsele? Otsustavalt ja julmalt tegutsema? Kas põhiseaduse rikkujate ja neid kaitsvate jõustruktuuride vastu võib rahvas vastujõudu kasutada? Kas võib kaasa võtta seadusliku relva? Või vanaisa vintpüssi? Vikati? Hangu? Koodi? Pesapallikurika? Taskutäie parajaid munakive? Kirve? Pussnoa? Jne.
Kas on lootust, et jõustruktuurid mõistavad enda seadusevastast käitumist põhiseaduse täitmist nõudvate rahvahulkade laialipeksmisel? Võimalik, kuid tõenäoliselt mitte.

3. Minu jaoks on kõik väga lihtne: kavatsen olla lepingu allakirjutamise päeval õiges kohas. Kas Välisministeeriumi-, Riigikogu- või Stenbocki maja juures. Kui sajatuhandene rahvavool mind kaasa viib, on lootust eestluse säilimisele. Või pikendamisele vähemalt. Kui aga satun kokku kümnekonna endasugusega, siis märtrit minust ei saa. Miks? Sest teie, rumalad ja ükskõiksed eestlased, pole seda väärt!
Viimane lause näitab, justkui peaksin ennast teistest eestlastest paremaks. Vabandan. Ma pole teistest eestlastest parem ega targem. Eestluse väljasure(ta)mise võib päästa (või vähemalt edasi lükata) kõikide eestlaste ühine tegutsemine. Kui eestlased sellest kiiresti aru ei saa ja kohe tegutsema ei hakka, läheb neil (meil) edaspidi väga halvasti, pöördumatult halvasti …

Heiki Kortspärn
21.06.2013.a.

Allikas: FaceBook