Eesti vekslid tulevad ringlusse 1. detsembriks 2011

Ühistulehe oktoobrinumbris kirjutas John Õun artikli, milles teavitas, et Tartu Hoiu-laenuühistu võtab ühistusüsteemisisese maksevahendina Eesti veksli. Eesti veksli väljaandjaks on Tartu Hoiu-laenuühistu. Vekslite eesmärk on suurendada Tartu Hoiu-laenuühistu liikmetevahelist kaubandust, muutes kaasliikmetelt kaupade, teenuste ja tööjõu ostmise soodsamaks kui äriajamise mitteliikmetega. Tartu Hoiu-laenuühistu Eesti vekslid toimivad ühest küljest kinkekaardina, teisest küljest aga boonusmaksevahendina. Lühidalt väljendades – Eesti vekslid on Tartu Hoiu-laenuühistu liikmete oma raha.

Vekslite kujundus ja turvalisus

Eesti vekslite kujunduse autor on Tartu Hoiu-laenuühistu liige Kornelika Egers-Pisuke. Hetkel hakkavad ringlema 5-, 10- ja 50-sed vekslite kupüürid. Visuaalne väljanägemine on toodud juuresoleval pildil.

                Eesti vekslid on trükitud formaadis 150 korda 70 mm spetsiaalsele puuvillturvapaberile, mis katsumisel on krobeline. Veksli esiküljel on juhatuse liikmete Andro Roosi, Erki Pisukese ja Märt Riineri nimed ning allkirjad, millega samal tasapinnal asetseb Tartu Hoiu-laenuühitu logo. Allkirjade all on suurtähtedega kiri „TARTU HOIU-LAENUÜHISTU EESTI VEKSEL“. Üleval paremas nurgas on toodud kupüüri nimiväärtus. Vaadates vekslit vastu valgust on Erki Pisukese ning Märt Riineri allkirjade kohal tuvastatav vesimärk, mis kujutab ringis asetsevat kolme Tartu Hoiu-laenuühistu logo „mehikest“.

Veksli tagakülje üleval vasakus nurgas on nähtav veskli nimiväärtus, all vasakus nurgas triipkood (iga vekslikupüür on varustatud unikaalse triipkoodiga). Triipkoodi all on tekst „Lunastamistähtaeg 01. jaanuar 2022“. Selle kõrval on tekst: „Selle veksli eest saab osta kaupu ja teenuseid Tartu Hoiu-laenuühistu kinnitatud partnerite juures. Veksli täpsem kasutuskord on reguleeritud Tartu Hoiu-laenuühistu vekslite ringluse korralduse eeskirjas, mis on kättesaadav Tartu Hoiu-laenuühistu kontoritest ning veebileheküljelt. Veksli kasutamisega majandustegevuses kinnitab veksli kasutaja, et ta on vekslite ringluse korralduse eeskirjaga tutvnud ning sellega nõustunud.“ Selle kõrval asub omakorda stiliseeritud pilt (5-sel Tartu Hoiu-laenuühistu Tartu maja, 10-sel Tartu Hoiu-laenuühistu lipp ja 50-sel Tartu Hoiu-laenuühistu seifi uks koos vastavate pildiallkirjadega). Stiliseeritud pildi kohal on suurtähtedes kiri „ÜHENDUSES ON JÕUD“ ning selle peal omakorda hologrammina ühistu logo „mehike“.

Vekslite esi- ja tagakülgi ääristab kaunistav rosettahel. Taustpiltidel on kasutatud hoiu-laenuühistu logo. Kujundus- ning turvaelemendina kulgevad nii esi- kui tagakülgedel pidevad kaarduvad jooned. Lollikindel viis veksli ehtsuses veenumiseks on vaadelda kupüüri luubiga: jooned peavad olema pidevad – sellisel juhul on tegemist õige veksliga. Kui jooned on luubiga vaadates pisikestest punktidest koosnevad, on tegemist võltsinguga ning seda ei tohi Tartu Hoiu-laenuühistu Eesti vekslina kasutada. Täpsemad turvaelementide kirjeldused on toodud Tartu Hoiu-laenuühistu koduleheküljel.

Kuidas vekslid toimivad?

Kirjeldan situatsiooni juuresoleva joonise kaudu.

      1. Hoiu-laenuühistu liige Mari tuleb Tartu Hoiu-laenuühistu vekslite müügipunkti, maksab kassasse 9 eurot ning avaldab soovi osta Tartu Hoiu-laenuühistu Eesti veksleid (edaspidi veksel).

       2. Kuna veksleid müüakse 10% soodustusega saab Mari selle eest vastu 10-se veksli.

       3. Mari soovib osta mett ning teeb seda Tartu Hoiu-laenuühistu liikme Peedu kaupluses, makstes Peedule 10-se vekslisega.

      4..Peedu annab Marile 10-se veksli vastu 10 eurot maksva meepurgi. Arvestades, et 10-se veksli eest käis Mari eelnevalt (1) välja vaid 9 eurot, saab Mari ühistu kaasliikme Peeduga äri ajades 1 euro ulatuses soodustust. Nüüd on 10-ne veksel kaupmees Peedu kassas.

   5..Peedul jõuab kätte 100 euro ulatuses maksetähtaeg kohalikule mesinikule Jürile, kes samuti on Tartu Hoiu-laenuühistu liige. Peedu maksab Jürile arvest 90 euro ulatuses eurodes ning 10 euro ulatuses vekslites.

         6.Jüri loeb Peedu 100-eurose arve makstuks.

    7.Kuna mesinik Jüri soovib võtta Tartu Hoiu-laenuühistust laenu oma mesindustalu laiendamiseks tuleb tal laenulepingu sõlmimiseks maksta Tartu Hoiu-laenuühistule lepingutasuna 10 eurot. Mesinik Jüri kasutab maksmiseks 10-st vekslit.

     8.Vastutasuks sõlmib ühistu Jüriga laenulepingu. Veksli üks ringkäik on täis saanud ning võib alata järgnev tsükkel.

(9./10. Kui peaks juhtuma, et Mari (või ükskõik kes veksliringluse ahelas) ei soovi veksleid kasutada kaasliikmete kaupade, teenuste või tööjõu ostmiseks, võib ta pöörduda Tartu Hoiu-laenuühistusse, et ühistu ostaks vekslid eurode eest tagasi. Kuna see on ettenähtud pigem erandliku toiminguna, rakendab ühistu tehingus 15% allahindlust ehk maksab 10-se veksli eest 8 eurot ja 50 senti.

Vekslite eesmärk ja tulevikuperspektiiv

                Ühine maksevahend loob eeldused, et ühistu liikmel tekib suurem huvi, millega tegelevad kaasliikmed, et siis võimalusel ja sobivusel mõlemale osapoolele kasulikesse ärisuhetesse astuda. Vekslite ülesanne on võimaldada Tartu Hoiu-laenuühistu liikmetel kaubelda teineteisega soodsamalt kui see on võimalik mitteliikmetega.

Perspektiivis näeb Tartu Hoiu-laenuühistu juhatus vekslitest abi ka liikmete äritegevuse laiendamisel ning tööähõive suurendamisel. Selle eelduseks on, et vekslite eest on võimalik suuremates linnades osta toiduaineid, esmatarbekaupasid, riideid ning majapidamiseks tarvilikke vahendeid. Nii saab see järk-järgult ka olema. Sellisel juhul on Tartu Hoiu-laenuühistul võimalik väljastada liikmetest ettevõtjatele tegevuse alustamiseks või olemasoleva ettevõtmise laiendamiseks väga soodsaid (reaalintressimäär 1-5% aastas) sihtotstarbelisi vekslilaenusid. Laenu tagatiseks saab ettevõtja panna traditsioonilisi tagatisi, nagu kinnisvarahüpoteek, käendus või vallaspant.  Ettevõtja saab kokkuleppel töötajaga omakorda osa palgast maksta töötajatele eurodes ja osa vekslites. See aitab ettevõtja välja nõiaringist – palgad tuleb maksta enne kui laekub raha toodangu müügist. See toimib siis, kui veksleid saab töötaja omakorda kasutada toidu, esmatarbekaupade ja majapidamistarvete ostmiseks. Ei ole ju vahet, kas saab eluks vajalikud kaubad eurode, kroonide, dollarite, rublade või vekslite eest. Seejärel saab ettevõtja toodangu müügist nn. pärisraha, mille eest ta võib algse vekslilaenu ühistule tagasi maksta, tehes seda võrreldes tavapärase eurolaenuga väga väikese intressikuluga.

               

Vekslid kinkekaartide ja meenetena

Lisaks maksevahendile, toimib Tartu Hoiu-laenuühistu Eesti veksel ka kinkekaardina. Nii üleüldistel kui isiklikel pühadel ja tähtpäevadel võiks kujuneda ilus traditsioon kinkida sõpradele, tuttavatele ja pereliikmetele tavalise raha asemel hoopis Tartu Hoiu-laenuühistu Eesti veksleid, et ka sõbrad, tuttavad ning pereliikmed kaasata Tartu Hoiu-laenuühistu tegevusse ning et läbi selle toetada kodumaiste ettevõtete ja ühistegevuse arengut. Selliselt toimides aitab liige kaasa Tartu Hoiu-laenuühistu ning tema liikmete arengule.

                Tartu Hoiu-laenuühistu Eesti veksel on lähtuvalt oma eesmärgist mõeldud kiirelt ringlema, ta on mõeldud järk-järgult vabastama liiget traditsioonilise rahaga kaasnevast intressisurvest. Seetõttu on ühistu juhatuse tegevus suunatud sellele, et veksleid aktsepteerivate äride arvu suurenedes kujuneb vekslite ringlemiskiirus suuremaks kui riigivaluuta kiirus, mis omakorda aitaks suurendada kaubakäivet ning ühenduses sellega ka liikmete ärikasumeid. Samas on täiesti normaalne, kui Tartu Hoiu-laenuühistu liikmel on koju või kontorisse soetatud meenena üks igast kupüürist. Detsembris 2011 teeb hoiu-laenuühistu omalt poolt otsa lahti, edastades liikmele jõulukingitusena ühe 5-se vekslikupüüri. 10-ne ja 50-nene kupüür jääb siis liikme enda soetada.

                 

Kust saab veksleid soetada ning mida nende eest osta?

                Hetkel on veksleid võimalik kasutada loetud kohtades. Kindlasti on see puudus, kuid see puudus on paratamatu, arvestades seda, et iga uut asja tuleb alustada täiesti algusest. Ka Tartu Hoiu-laenuühistu oli 2006. aastal pisike 25-liikmega kooslus, kel kamba peale vaid 11 000 krooni (ca 700 eurot) ja tugev tahe eluvõitluses läbi lüüa. 5 aastat hiljem, 2011. aasta lõpul oleme jõudsalt kasvav 300-liikmeline 1,5 miljoni euro (ca 23 mln krooni) suuruse bilansimahug organisatsioon, millel on selge eesmärk, väärikad liikmed, mõistuslik juhtimine ning professionaalne töötajaskond. Ühisel jõul ja nõul jätkates saavad ka Eesti vekslid iga Tartu Hoiu-laenuühistu liikme tõhusaks abimeheks ning nende levik üleüldiseks.

                Ringluse esimesest päeval, 1. detsembrist 2011, on Eesti veksleid võimalik soetada Tartu Hoiu-laenuühistu Tartu (Raekoja plats 20) ning Tallinna (Merivälja tee 1) kontoritest. Tartus samuti veel Lõunakeskuses, Maxima lettides vastas. Lehe trükkimineku ajaks on veksleid võimalik kasutada Tartu Hoiu-laenuühistu ning Eesti Korteriühistute Hoiu-laenuühistu sisseastumismaksude, kohustuslike osamaksude, intresside ning lepingutasude maksmisel. Ka kindlustuse eest (v.a. liikluskindlustus) on võimalik Lõuna Kindlustusmaakleris tasuda vekslitega. Toiduaineid on võimalik osta ühistu liikme Meeli-Loidi Lääne lettides Tartu vanas turuhoones ning Lõunakeskuses. Bon-Bon Lingerie Tartu ning Tallinna kauplustes on võimalik vekslite eest osta ekslusiivset kvaliteetpesu. Edaspidi lisandub võimalusi veel ja veel.

                Käesoleva artikliga kutsun üles teisigi Tartu Hoiu-laenuühistu ettevõtjaid ja kaupmehi sõlmima ühistuga vekslite aktsepteerimise lepingut, võttes minuga ühendust. Pidevalt täiendevat infot Tartu Hoiu-laenuühistu Eesti vekslite kasutusvõimalustest on igaühel võimalik saada, külastades aadressi www.yhistupank.ee/veksel

                Ühenduses on jõud!

Erki Pisuke

Tartu Hoiu-laenuühistu juhatuse liige, peajurist

Tel. +372 56 22 11 45

erki.pisuke@yhistupank.ee

               

Väljatõste: Vekslitega arveldamine on kasulik nii ostjale kui müüjale. Ostja saab kauba 10% soodsamalt. Müüja suurendab oma käivet, kuna kaasliikmed leiavad nüüd tee temani.