Tartu Hoiu-laenuühistu võtab maksevahendina kasutusele „Eesti veksli“
Ühistulehe
eelmises numbris avaldasime eestiaegse professori ja toonase Tallinna
linnavoliniku professor Aleksander Kaera juunis 1934 esitatud vabaraha
ringlusse laskmise kava ning sellele kohe sama aasta juulikuu alguses järgnenud
Rahvasteliidu finantskomitee ametliku hoiatuse mitte mingil juhul vabaraha
tarvitusele võtta. Samuti tutvustas Tartu Hoiu-laenuühistu juhatuse esimees,
teadusmagister Andro Roos Dr. Hjalmar Schachti rahanduslikke meetodeid
tööpuuduse kaotamiseks ning kiire majanduskasvu saavutamiseks. Tänases numbris
toome lugejateni Tallinna Posti lugejate toonased arvamused vabarahast. Mulle
isiklikult meeldis ühe vabariigiaegse lugeja kokkuvõte: „Tulevad ilma
erakonnata – palja kavaga. Seda peab pooldama!“ Samuti jäi südamesse ühe
tollase ettevõtja lause: „Seni on kõik „tervendanud“ meid püksirihma
pingutamise meetodiga. Mina ärimehena olen ligi pool endisest läbikäigust
kaotanud. Nüüd kuulen esmakordselt, et elustamine sünnib mitte kokkutõmbamise,
vaid raha kiire liikumise abil. Teostage, aga enne kui hinge heidame!“
On hea meel
teavitada Ühistulehe lugejaid, et Tartu Hoiu-laenuühistu on
ühistusüsteemi-sisese maksevahendina asunud ringlusse andma „Eesti veksleid“,
mida liikmed,
lisaks eurodele, saavad omavahelistes arveldustes maksevahendina kasutada.
Vekslite kasutamine võimaldab liikmetele kaasliikmete ärides kõrge
püsisoodustuse ning tagab tiheda ja vastastikku tulusa liikmetevahelise
kaubanduse.
“Eesti veksleid” saavad ühistu liikmed
soetada Tartu ja Tallinna kontoritest 10% soodustusega (1 veksel = 0,90 EUR).
Kasutada saab veksleid Tartu Hoiu-laenuühistusse kuuluvate ettevõtete või
eraisikutega äri ajades, kusjuures kauba või teenuse ostmisel on üks euro
võrdne ühe veksliga (1 veksel = 1 EUR). Täpne ja pidevalt uuenev nimekiri Tartu
Hoiu-laenuühistu liikmetest ettevõtjatest, kes veksleid aktsepteerivad, on
leitav ühistu koduleheküljelt.
Võttes aluseks teadur Andro Roosi
sellesisulised kirjatööd „Lüganuse uudiste“ 2010. aasta mitmetes numbrites,
kirjeldan vekslite kasutamise protsessi järgneva lihtsa, kuid elulise näite
abil.
Oletame, et
Tartu linnas asub kaks poodi: Aadu pood ja Peedu pood. Aadu on vanameelne ja
arveldab vaid eurodes. Oma kaubavarude soetamist finantseerib Aadu pood
kommertspangast võetava laenuga. Arvestades panga nõutavat suurt lepingutasu,
tuleb reaalseks pangaintressiks 15%. Kuna intressimakse pangale on suur, ei ole
Aadu poel võimalik oma klientidele soodustusi teha. Peedu pood on paindlik ning
uuenduslik, tema võtab maksevahendina vastu nii eurosid kui ka Tartu Hoiu-laenuühistu
emiteeritavaid „Eesti veksleid“ (edaspidi veksel), kusjuures kaupade hinnad
Peedu poes on eurodest vekslitesse ja vastupidi arvutatavad kursiga 1:1. Peedu
pood soovib võluda oma kliente pakutavate soodustusega, kuna ei rahasta
kaubavarude soetamist pangalaenuga.
Peedu on Tartu
Hoiu-laenuühistu liige ning soovib, et tema kaasliikmed ostaksid mett just tema
juurest. Selle teostumiseks on Tartu Hoiu-laenuühistu Peedu pakutava tagatise
vastu väljastanud Peedule 1000 "Eesti vekslit“, mida Peedu müüb Tartu
Hoiu-laenuühistu liikmetele hinnaga 1 veksel = 90 senti. Sisuliselt on veksli
ostja jaoks tegemist hoiusega, mille intressimäär on 10%, kuid mille põhiosa ja
intresse ei maksta välja rahas, vaid hoiustajale sobivates kaupades.
Aadu poes ja
Peedu poes maksab sama purk mett täpselt ühepalju – 10 eurot. Mõlemad poed on
varunud lattu 100 purki mett sisseostuhinnaga 8 eurot purk ehk kokku on
kummaski poes mett 800 euro eest. Aadu pood rahastas meevarude ostmist 15%
intressiga pangalaenuga, mistõttu intressina peab Aadu pangale maksma 120
eurot. Kui Aadu pood kõik meepurgid maha müüb, saab ta tulu 100 korda 10 eurot
ehk 1000 eurot. Kuna pangale tuleb maksta intressi 120 eurot ja meetarnijatele
(kohalikud mesinikud) 800 eurot, siis jääb poe kasumiks 80 eurot.
Aga Peedu pood
kasutab kaubavarude soetamiseks veksleid. 1000 veksli müümisega Tartu
Hoiu-laenuühistu poolt Peedu poe klientidele kogutakse kokku 0.90 x 1000 eurot
ehk 900 eurot, millest 800 makstakse mesinikele ning poe kasumiks jääb järgi
100 eurot. Kuidas nii?! Lihtsalt: Peedu poel pole pangale intressi maksmise
kohustust! Seega on saavutatud kaks eesmärki: Peedu pood teenis 20 eurot rohkem
kasumit ning võimaldas oma klientidele meepurgi 1 eurot odavamalt kui Aadu
pood, kuigi hinnasildi järgi maksab meepurk mõlemas poes eurodes väljendatuna
sama palju.
Vaatame edasi.
Pärast seda kui Peedu pood on maha müünud kogu mee, on tal kassas kasumina üle
jäänud 100 eurot ning lisaks veel 1000 vekslit, Aadu poel aga kõigest 80 eurot.
Kuna uue 100 purgi mee ostmiseks tuleb taas kulutada 800 eurot peab Aadu pood
uuesti võtma laenu 800 – 80 eurot = 720 eurot, mille eest tuleb intressi maksta
108 eurot – see on Aadu kahe perioodi kasum.
Peedu pood aga
laenu võtma ei pea, vaid võib oma kundedele kassast vekslid eurode vastu maha
müüa (või tasuda mesinikele mee eest vekslites). 1000 veksli müümisega eurode
vastu saab Peedu 900 eurot. Sellest 800 eurot kulutab ta mesinikelt mee
ostmiseks ning 100 jääb kassasse teise perioodi kasumiks juba enne mee
mahamüümist kundedele. Kui liidame sellele esimese perioodi kasumi, on Peedu
kogukasumiks 200 eurot ehk peaaegu kaks korda rohkem kui Aadul. Kas peab
mainima, et selle ja eelmise perioodi kasumit saab Peedu kohe kasutada
investeerimisel oma äri arendamisse ja laiendamisse?
Küll Aadu on
tige, aga mis see enam aitab! Võitjaks jäävad Tartu Hoiu-laenuühistu liikmetest
Peedu ja tema nutikad kliendid.
John Õun
Eesti Korteriühistute
Hoiu-laenuühistu juhatuse liige
13.juuli 1934. Tallinna Post nr 28, lhk. 5.
Kas pooldate töötähti?
Vabarahal on
palju sõpru
Rahvusvaheline kapital püüab takistada Tallinna
linnavalitsuse kavatsust. – Huvitavad vastused „Tallinna Posti“
ringküsitlusele: lugejad loodavad vabarahast hüvesid.
Üks prohvetlik
vastus
Vabaraha ehk n.n.
töötähtede väljalaskmise kava Tallinnas, millest meie lehe varasemais numbrites
on olnud mõnda korda juttu ja mille kohta 22. juuni „Tallinna Postis“ avaldati
ringküsitlus lugejaile, on vahepeal arenenud juba rahvusvahelise ulatusega probleemiks. Nagu teatas „Kaja“ 6.juulil
s. a., on Rahvasteliidu ringkondadest saadetud hoiatus Eesti võimudele, et
need ei lubaks ette võtta katsetusi vabarahaga. Sellele lisaks kuuleme omalt
poolt, et ka Inglise Pank on hakanud
tundma huvi asja vastu ja on saatnud järelpärimise Eesti Pangale, kui kaugel on
lood vabarahaga Tallinnas.
Kõik see näitab, et
välismaal tuntakse elavat huvi Tallinna linnavalitsuse kavade kohta. Ka mitmed
välismaa lehed on selle küsimuse kohta avaldanud kirjutisi. Muuhulgas on
huvitav märkida Saksa lehe „Kölnische Zeitung“ kirjutist, kus on jõutud isegi
sündmustele ette ning teatatakse, et Tallinnas
on vabaraha juba käiku lastud ja
uute töötähtede kindlustuseks olevat deponeeritud 200.000 krooni Eesti Panka!
„Tallinna Posti“
toimetusel on tulnud järelpärimisi paarilt Läti ja Ameerika Ühendriikide
ajakirja toimetustelt, kes nõuavad täpseid teateid Tallinna kavade arenemisest.
Meie lugeja
omakorda ei ole jäänud huvi ülesnäitamises välismaalastest taha. Ligi sada
kirja on saabunud vastuseks vabaraha ankeedile. Kirju on tulnud Tallinnast ja
õige palju ka maalt ning maakonnalinnadest.
Nagu näitab enamus
vastustest, pooldatakse Tallinna töötähtede
kava ja soovitakse näha selle teostamist. On esitatud vaid üksikuid
kahtlusi, korrektiive ja eriarvamusi.
Õige prohvetlikuks
on kujunenud ühe vanema majandusteadlase vastus, kes on näinud ette
rahvusvahelise kapitali vahelesegamise võimalust juba enne, kui Rahvasteliidu
tegelaste kiri Eestis sai teatavaks. See asiolu näitab, et vabaraha idee
tundjatele on loogiline asjade käik tuttav ja neile ei tulnud Rahvasteliidu
vahelesegamine ootamata. Tähelepandav on ainult see, et vahelesegamine tuli
varemast kui suudeti üldse Tallinnas asuda tegelikkude sammudeni.
Kas Tallinna
linnavalitsus ja Eesti võimud end lasevad kohutada välismaa vahelesegajatest,
seda jääme huviga ootama.
Allpool avaldame
lugejate tüübilisemad vastused „Tallinna Posti“ ringküsimusele.
PROHVETLIKUD SÕNAD.
Majandusteadlane, kes vabaraha teooriat ütleb tundvat juba
palju aastaid, kirjutas meie ankeedile vastuseks juuni lõpul: On tõeliselt
kahju, et meil Eestis nii hilja hakatakse huvi tundma vabaraha vastu, mille
idee juba 40 aastat vana. Oleks meie majandusjuhtidel vabaraha teooria varemalt olnud tuttav, oleks
palju seniseid suuri vigu jäetud tegemata rahanduse alal.
Vabaraha idee
teostamise juures tuleb arvestada kahe
vägeva vastasega. Üks vastane on marksistlik
liikumine (sotsialism ja
kommunism), kuna teine vastane on rahvusvaheline
finantskapital ja sellega ligidalt seotud vabamüürlus. Kõlab küll
imelikuna, et sotsialistid ja kapitalistid on ühe ree peal, kuid see on siiski
tõsi. Vabaraha on neile mõlemale vastuvõtmatu, kuna see rikub nende mõlemate
edu. Kui vabaraha lastakse käiku riiklikus mastaabis, siis paraneb kodanikkude
elujärg ning ühtlasi kaob selles riigis teenimata tulu. (Vabaraha ei kanna
intresse, järelikult ei saa siis püsida ainuüksi intressidest elatuvate
kodanikkude seisus.) Sellega oleks võetud ka marksismi olemasolu alus, sest
marksismil ei jääks enam kellegi vastu ega kellegi poolt võidelda. Kapitalistid
samuti kardavad teenimata tulu kaotamist. Vabarahast on eriti häiritud kullakapital,
kes nüüd lõikab head äri sellega, et keskpangad püüavad üksteise võidu hankida
kulda oma paberraha „katteks“. Vabaraha ei tunnista mingit katet, mida
tegelikult ka polegi vaja (Saksamaa näide). Vabaraha puhul kaotavad
kullakuningad oma mõjuvõimu riikide üle.
Ühtlasi tuleb võtta
arvesse, et vabaraha on stabiilne raha, mille
juures ei tule ette üldist hindade langust ja üldist sügavat depressiooni.
Selle vastu on jällegi kapitalistid, sest just kriisi ajal on neil kõige parem
lõikus.
Neid kahte vaenlast
– marksiste ja eriti suurkapitaliste – tuleb tõsiselt arvestada, kui Eestis
tahetakse teha katseid vabarahaga. Eriti on minul hirm, et rahvusvaheline
kullakapital siin sirutab end vahele. Rahvusvaheline maksuõienduste pank
(B.I.S) Baaselis ja samuti ka rahvasteliidu finantskomitee on tugevasti
kullakuningate teenistuses. Kas need
jätavad Eesti rahule, kui me julgeme nende „trooni“ vastu astuda välja?
Mis puutub
Tallinnas esitatud töötähtede kavasse, siis peab juba ette teadma, et see on
ainult katse ega anna neid suuri tulemusi, mis vabaraha annaks üleriikliku
rahana. Kuivõrd Tallinna majandus elustub töötähtede käikulaskmisega, on raske
arvata, sest Tallinnas ei ole kriis nii sügav kui see oli Wörglis (Austrias) ja
Alt-Schwaueburgis (Baieris), kus tehti kaks esimest katset vabarahaga. Neis
paikades oli majanduselu sattunud õige sügavasse kuristikku ja seal oli ka
vabaraha mõju ääretult reljeefne. Tallinnas võib aga mõju jääda kahvatuks.
Siis oleks hea idee
asjata rikutud. See äratab minus kui vabaraha tõsises pooldajas kahtlust.
Kuid ma ei taha
ütelda Tallinna linnaisadele – ärge tehke midagi. Teie ülesanne on hoolitseda
linna heakäigu eest. Kui teil on usku oma katsesse – proovige. Sest kindel on
see, et töötähtede kava teostamine ei too mingit kahju kellelegi. Linna
majandust ta kindlasti mingil määral elustab. Kui kava elluviimise eel tehakse asjalikku selgitustööd rahva hulgas
ja lepitakse asutustega ja ettevõtetega kokku, et need töötähti vastu
võtavad, siis võivad töötähed minna küllalt laialt liikvele. Siis oleks vast ka
tagajärjed küllalt tunduvad.
Ühte asja usun aga
kindlasti – Tallinn saab üle maailma
kuulsaks, kui ta teostab vabaraha katse. Vabaraha teooriat uuritakse praegu
kõigis maailmajagudes. Igalpool ollakse huvitatud, millist efekti saavutatakse
vabarahaga. Tallinnast hakkaksid kirjutama mitte üksi Euroopa ja Ameerika
lehed, vaid isegi Jaapani ja India ajakirjad, kes levitavad samu ideid.
R.
„TEOSTAGE ENNE KUI HEIDAME HINGE!“
Elavalt
kirjutatakse: Seni on kõik „tervendanud“ meid püksirihma pingutamise meetodiga.
Mina ärimehena olen ligi poole oma endisest läbikäigust kaotanud. Nüüd kuulen
esmakordselt, et elustamine sünnib mitte kokkutõmbamise, vaid raha kiire
liikumise abil.
Olen muidugi poolt,
kuna see on ju vastupidine, mis meile seni tuubitud. Ja kui tagajärjed ka
vastupidised, siis saan ju oma endise läbikäigu kätte!
Teostage, aga enne
kui hinge heidame!
S.
„ANDKU JUMAL LINNAISADELE JÕUDU.“
Käekirja järgi
otsustades peab ta olema üks vanem inimene, kes Tallinnast kirjutab ankeedile
vastuseks: Andku taevas Tallinna linnavalitsusele jõudu ja tervist, et nad
julgeksid teostada ja näidata, kuidas õigel viisil majanduselu raskusi
lahendada võib ja tööpuudust vähendada saab. Soovin edu.
A.T.
PEALINNA POOLT OODATAKSE UUENDUST.
V õ r u s t vastatakse vabaraha kohta: Teatame, et Võrus
oma tuttavatega ja sõpradega seda asja igatpidi läbi arutades ja kaaludes oleme
tulnud veendele, et ainuke tee tööpuuduse lahendamiseks ja kaubanduse ning tööstuse elustamiseks on
see, kui meie linnavalitsustel või isegi riigivalitsusel oleks julgust ja tahet
vabarahaga katset teostada. Sest see kava ei tee oma katse juures kellelegi, ei
riigile, ei linnale ega ka ostjale ja müüjale kahju, vaid kasu. Seepärast
ootame pealinna poolt selles asjas uudist.
H.S.
KADUPROTSENT LIIGA VÄIKE.
Süvenedes vabaraha
ideesse leian selle olevat õigema uutest kriisi lahenduse teedest. Eks ole ju
raha see, mis loob ühele poole määratud kaupade virnad, ent teisele poole
miljonid töötud.
Tallinnas esitatud
töötähtede kava leian täiesti vastuvõetava. On õige ja mõistlik olla
ettevaatlik, võttes katsesse esialgu väikese summa, et mitte mõne väikese
eksituse korral lasta kokku variseda suurt ettevõtet. Ainult vähe väiksena
tundub kaduprotsent, ning aeg on lühike, kuna suuremate ostude puhul vähe aega
jääb kauba valikuks.
Lugeja Riidajast.
KAUBAD PÄÄSEVAD LIIKUMA.
Tallinnast lugeja
kirjutab: Rahamärkide kiireks ringkäiku viimiseks on tõesti vaja teid leida, et
kauba ringkäiku suurendada. On ju selge, et kiire kauba läbikäik elustab
tööstust ja kaubandust.
Teiselt poolt
vähendab raha kiire ringvool tööpuudust ja suurendab kahtlemata laos seisvate
kaupade rutulist läbimüümist.
Praegu suure hulga
rahva ostujõudu väljendavad vaid vähesed rahamärgid – ühe- , kahe- ja
kümnekroonised rahad, kuna 20- ja 50-kr. rahamärke väga väheliikvel näete.
Tähendab – neile vastav osa kaupa seisab kusagil kinnikülmanult.
Pooldan vabaraha
ideed ja leian, et iga majanduslikult kogenud rahva juures on see kava
praktiliselt läbiviidav. Senini ilmunud kirjelduste järele, mida huviga olen
jälginud, on töötähtede kava otstarbekohaselt kokku seatud. Tema vead paranevad
praktiliste tehingute juures, kuid esialgseid vigu, mis parandada ehk muuta
tuleks, kavas ettenäha ei ole.
A.R., õpetaja ja
seltskonnategelane.
„MINÄ KÜLL TUUD EI TAHA“
Võrumaalt Peri
vallast kirjutab noormees E.P., et tema pooldab vabaraha kava, kuid lisab
juurde: Mul oli muuseas selle üle jutuajamine ka vanaldase talunikuga, kes
tähendas: „No miä küll tuud ei taha ja tuud ei ole vaja kah. Sõs kui tuud rahha
viinäpuut vai monopul vastu ei võta, sõs ei saa miä viinä osta, vaid piä inne
raha ümber vahetama.“
TULEVAD ILMA ERAKONNATA – PALJA KAVAGA. SEDA PEAB
POOLDAMA.
Lugeja J.M.
Tallinnast kirjutab: Kui meil seni uusi erakondi ja rahvaliikumisi on soetatud,
pole meil kunagi selge olnud, kus lõppeb „rahva kasu“ ja kus algab uute meeste
„saamahimu“.
Nüüd tulevad aga
mehed, üks Tallinnast ja teine Tartust, ainult palja ettepanekuga, ilma mingi
erakonnata, ilma trummipõrinata ja paraadita, vaid puhtpalja proosalise
ettepanekuga, mis ei sisalda liiategi ühegi tegelase ega isiku mahategemist ega
ka mingit „platvormi“, vaid külma ja kainet loogikat rahanduse tehnilise
küsimuse kohta. See on meie oludes ennekuulmatu julgus, ja seepärast pooldan
nii ideed kui ka kava. Pooldan ka sellepärast, et täielikult olen nõus kavaga
ja kava esitajate poolt näidatud kriisi põhjustega.
J.M.
HÄÄL VASTU.
Tartu lugeja K.O.
asub vabaraha suhtes eitaval seisukohal: Aga miks ei peaks ma „pooldama“
kaduraha ideed, kuna selle pooldajaiks ja „teoreetiliselt“ põhjendajaiks on
sellised üle maailma tuntud rahandusteadlased, nagu proviisorid (mitte
professorid!), arstid, pastorid, advokaadid jne. Väga hea, et sellised
soperdajad rahandusküsimustes, nagu K.Tassel, Fisher, Rehnes, Hesserich, Knapp,
Spiethoft, Mises, Liesmann ja paljud teised ei kuulu kaduraha pooldajate hulka. Milline plamaash see küll oleks
kadurahale.
Tallinna „töötäht“
alistub Greshami seadusele: Tõrjub tõelise raha endisest palju suuremal määral
sukasäärde. Mõjub tegelikult kui kahekordne maks: maksustab tootjat ja
suurendab selle kulusid; maksustab tarvitajat ja vähendab selle tulusid – mõjub
ühesõnaga raha ostujõudu vähendavalt ja
seega ei rahulda hindade stabiliseerimise eesmärki, mis peaks võimaldama
vajaduse korral ka raha ostujõu suurendamist. Suurendab investeerimisi
harukordse kiirusega – selle tagajärjeks on kindlate kulude ebanormaalne tõus,
mis muudab tootmise ebatasuvaks ja ei luba seda reguleerida vastavalt
nõudmisele – üks praeguse majanduskriisi peapõhjusi.
Kaduraha ideoloogid
saavad raha ringimise kiirenduse ilma surveabinõudeta kätte, kui muudavad
kaduraha kasvurahaks, mis iga kaubaostu akti korral annaks ostjale tulusid 1
protsent või vähem üleantavast
rahasummast, mis aga ei langeks ka müüja kanda. See soodustaks nii tootjat kui
ka tarvitajat, suurendaks tootmist, kaotaks tööpuuduse, nälja jne. Ühesõnaga
tooks paradiisi maakera peale.
K.O.
PARALLEELRAHANA EI LAHENDA TÖÖPUUDUST.
Tallinna lugeja L.
pooldab vabaraha ideed: Arvan, et sel kujul nagu töötähed kavatsusel, ei
lahenda nad tööpuudust ega anna kuigi suuri tagajärgi. Väikese paranemise raha
ringvoolu ta võib tuua, ja seegi oleneb sellest, kuidas see käima pannakse.
Selle kava halvem külg on see, et on liikvel rahasid kahesuguse väärtusega:
ühed kaduprotsendiga, teised täisväärtuslikud. Loomulikult põlatakse
kaduprotsendiga rahasid ja eelistatakse täisväärtuslikke, sest esimestega on
sekeldusi ja nendega ei saa tasuda igal pool, vaid ainult Tallinnas ja ainult
kokkulepitud ärides. See ja ka psühholoogiline moment raskendab niisuguse raha
kavatsetaval kujul liikumist ja loodetava tagajärje saavutamist.
Vabaraha mõte on
iseenesest hea. Väärtuste loomise ja nende tarvitamise reguleerib praegu raha
liikuvus. Ei ole rohkem tarvis, kui et iga isik hoiaks liikumatult mõnikümmend
krooni ja meil sureks igasugune tegevus täielikult välja. Nälg ja häda tõuseks
kirjeldamatuseni. Vastuoksa, kui tekiks moment, kus igaüks tahaks rahast lahti
saada, kaoks kiirelt tööpuudus ja rahva majanduslik tase tõuseks kiirelt.
Minu arvates ei ole
vabaraha või kriisiraha ka mitte küll ainukeseks arstimiks surutise vastu, kuid
oleks kindlasti üheks mõjuvaks ja suuri tagajärgi andvaks abinõuks, kui seda
maksma panna riiklikus ulatuses ja ainsa rahana.
L.
ÄRID ON NÕUS TÄHTI VASTU VÕTMA.
Muude vastuste
hulgas on saabunud „Tallinna Posti“ toimetusele mitmetelt Tallinna soliidsetelt
äridelt teateid, et need ärid on nõus töötähti vastu võtma hariliku raha
asemel, kui töötähtedega tahab linnavalitsus katseid teha.
DR.AL.MASSAKAS
kes ringhäälingus
mitmel korral kõnelenud rahandusküsimusist, kirjutab „Tallinna Postile“: Pean
täiendama, et senine kullakatte süsteem omab terve rea puudusi. Kuld on alluv
hinnakõikumistele samuti kui suur osa kaupugi. Sel põhjusel juba ei või kuld
olla ainukeseks väärtuse mõõdupuuks. Rahandus, mis tugineb ainult kulla, kui
ühe kõikuva väärtusega metalli (kauba)alusele, loob võimalusi konjuktuuri võngeteks ja on seepärast objektiivse
vääringu mõõdupuuna puudulik. Leian tungivalt vajaliku olevat rahandusreformi.
Kuna vabaraha
põhiideeks on vabanemine statsionäärsest kullatasemest, siis pooldan vabaraha,
kuid selle väljaandmisel peavad maksma veel kategoorilisemad
emisioonitingimused. Vabaraha peab olema permanentne tuleviku vääring, mis
suudab paremate tagajärgedega asendada senist raha, kuid ei ole mitte ainult
kriisi- ega kadurahaks, millede nimetuste juures juba kaob rahva usaldus.
Usaldus aga on kõige tähtsamaks toeks rahandusele. Vabaraha rakendamise võimalusi näen praegu ainult riiklikes
piirides, kuid sealjuures ei tohi alla hinnata raskusi, mis tekivad
rahvusvahelistel transferreerimistel ja rahvusvaheliste tehingute
sõlmimisel, kui suurriigid jäävad
„kullamaadeks“. Selle probleemi lahendust rahvusvahelises ulatuses näen ainult
kollektiivkokkulepete sõlmimise teel.
Töötähtede kava
tema senisel kujul ei pooda, sest a) meil tekivad markide kleepimisega
ettenägematud raskused. b) kuna töötähed on mõeldud paralleelrahana, mille
väärtus on lahkuminev riigirahast, siis loob see võimalusi hangeldamiseks.
Halvema väärtusega raha tõrjub linnalaekast välja hea raha. Kui juba vabaraha –
siis ainukese ja sundusliku maksu abinõuna.
(Mis alusel keelab
rahvasteliidu rahanduskomitee meil tarvitamast vabaraha?)
Nr. 3 oktoober 2011
Nr. 3 oktoober 2011
1 kommentaari:
Olen lugenud, et just see samm oligi "võluvits" millega Hitler tõstis rahvusvahelise finansoligarhia blokaadis oleva varemetes Saksamaa vaid mõne aastaga Euroopa võimsamaks suurriigiks kes suutis sõdida pea kuus aastat kogu sionistliku vabamüürluse ning Kommunistliku NSVLiiduga, siin on paljugi millele mõelda.
Postita kommentaar