Õnnelikuks saamise erinevad teed

Kord küsiti ühe vanatarga käest, et mis on ÕNN?

Vanatark andis lihtsa vastuse - õnnetuse puudumine, see ongi õnn.

Vene rahvaga tundub olevat teistmoodi. See kui seda rahvast ümbritseb tragöödia, sõda ja lääne inimese jaoks elementaarsete vabaduste puudumine, see ei tee seda rahvast õnnetuks. Pigem tuleb lähtuda vastupidisest arusaamast.

Tundub nimelt, et vene rahvast teeb õnnelikuks see, kui ta elab riigis, kus teda kui last juhitakse ja kaitstakse. Selline aasialik konfutsianistlik arusaam tundub valitsevat. Mida vähem on valikuid, mida konkreetsem on suunis, mida kindlakäelisemalt tulevad "ülalt" signaalid ja käsud, seda rahulikum, selgem ning õnnelikum on elu. Õnn on vabadus. Vabadus on tunnetatud paratamatus. Rahu eelduseks on oma koha teadmine, sellega leppimine. Raske ja ebavajalik on vastutus, sellega tegelegu "üleval" need, kellele see on saatusest (Jumalast?) määratud.

Ja hirm on täiendavaks stiimuliks, sest läbi hirmu loodakse korrastatus. Kes peksab, see armastab; kes kardab, see austab ... .

Kord olla Budha kõsitud TÕE kohta ja selleni viivate radade asjus.
Ja Budha vastanud siis, et TÕDE on alati üks ja muutumatu, kuid rajad TÕENI on erinevad ja keerulised. TÕDE on kui mäe tipp, mis kauguses sirab. Rajad temani võivad olla käänulised ja ohtlikud, kuid nad viivad alati välja õigesse kohta- tippu.

Ka õnne ja ühiskondliku rahulolu indeksiga tundub olevat nii, et heaolu, rahulolu ning stabiilsuse saavutamine on võimalik erineval moel. Selle saab luua jõuga või arusaamise läbi. Mõistvuse teel või vapustusi luues, et nende kaudu jõuda sinna.

Rahvas riigis saab olla õnnelik siis, kui ta on vaimus ja hinges vaba nii nagu seda näevad ette õhtumaised moodsad "demokraatia kaanonid". Kuid ta võib olla rahul ja õnnelik ka siis, kui talle üksipulgi ette näidatakse, mis on hea, kus on õnn ning kuidas olema peab.

Võib-olla on tänase õhtumaise demokraatliku ühiskonna suurimaks probleemiks see, et see seab inimeste peale koos vabadusega ka suure vastutuskoorma, mida paljud inimesed aga kanda ei suuda. Paljudele meeldib olla hoopis juhitav ja alluda selgele ning mõistetavale juhtimisele. Nad on siis õnnelikud. Nagu venelased.

Anar Rand
BHR

 

Allikas: SIIN.