Punalipu lehvitamine Eestis tuleb keelustada!
2009.a 9. mail korraldas Eesti Rahvuslik Liikumine Tartu rahu toetuseks meeleavalduse Vene saatkonna ees.
Neil oli käes ka kepi otsa pandud punane viisnurk, mille südamikus oli
valge ringi sees haakrist. See sümboliseeris Hitleri ja Stalini
režiimide sarnasust, sõlmitud MRP-d ja ühiselt alustatud teist
maailmasõda. Siis tuli politsei koheselt seda plakatit käest ära kiskuma
- olevat keelatud sümboolika! Kas tõesti iidse haakristi kasutamine on
Eestis suurem kuritegu, kui natsidest kordi rohkem eestlasi ja üleüldse
üle maailma rohkem inimesi tapnud kommunismi sümbolid?
Miks Kaitseliidu juht karistas üht naiskaitseliitlast, kel oli kõrvas haakristi kujuline tibatilluke kõrvarõngas? Haakrist iseenesest on ju iidne sümbol, sirp-ja-vasar seda aga ei ole! Siin on suur vahe! Aga millegipärast ollakse igasuguse haakristi peale väga erutunud, kuid eestlasi tapnud ja okupeerinud režiimi punasümboolika on ilusti lubatud. See on karjuv silmakirjalikkus!
Paljud mäletavad ehk soomlasest estofiili Risto Teinoneni, kes toetas Eesti taasiseseisvumist ja meie skaudiliikumise ülesehitamist. Selle eest sai ta ka president Merilt Maarjamaa Risti ja teenete eest kodakondsuse. Pere traditsioonide tõttu on ta maailmavaatelt rahvussotsialistlik (rahvuslane+sotsialist). Ta ei varjanud seda, kuid viisaka ja intelligentse inimesena ka ei reklaaminud. Oma privaatsel sünnipäevapeol, kus ta oli koos lähemate kaaslastega, kandis ta haakristi kujutavat käesidet ja purustas noaga haakristiga torti. Selle peale läks Eesti kaitsepolitsei pööraseks. Tema vastu alustati kriminaalasi (kus Kapo ei suutnud enda seast leida ühtki pädevat juristi ja pidi enda esindajak kohtus palkama juut Levini, kuid arve pidi tasuma muidugi klaperjahi ohver Teinonen!). President Ilves võttis talt ära Maarjamaa Risti. Ühesõnaga algas täiemõõduline nõiajaht, meest represseeriti ja pitsitati kõikmõeldavatel viisidel. Ta elu tehti Eestis võimatuks ja ta oli sunnitud siit lahkuma. Tuli jätta ka teenete eest saadus Eesti kodakondsus. Nii sai Eesti lahti pikaaegsest Eesti sõbrast, kel mitmekordne kõrgharidus ja kes oleks võinud paljugi veel tema heaks teha. Aga selle rikkus ära üks õnnetu haakristike ja inimese veendumused, mida ta privaatse peo ajal väljendas...
Natsionaalsotsialismi (eraldi on ju rahvuslus ja sotsialism meil lubatud, kuid ühel ajal mõlemat olles vaadatakse sind kohe kui kurjategijat - kummaline) ei pea muidugi armastama, kuid miks koheldakse meil eestivastaseid neostaliniste-stalinatse, kes aktiivselt tegutsevad Eesti riigi vastaselt, nii leebelt? Ja Stalinlik sümboolika on samuti lubatud. Miks? Miks selline suur vahetegemine? Lihula sammas võeti ka veriselt maha. Kuid punasambaid, mis ülistavad "Meie kodumaale Suures Isamaasõjas vabaduse toonud kangelasi" ja kuulutavad neile"igavest mälestust". Venemaa taastab omaalgatuslikult N Liidu ausambaid Eestis, isegi neid, mis on muinsuskaitse all ja tihti on uus loosung ainult vene keelne. Mida seee tähendab? On Eesti osaks Venemaast juba kellegi arvates?
Sama julgelt käitus Eesti Kaitsepolitsei ka nõukogude aegse dissidendi ja poliitvangi, rahvuslase Tiit Madissoniga, kes väidetavalt suutis üksi tekitada kõik tingimused Eesti riigi kukutamiseks. Ta pandi pikemata vangi! Hiljem küll tuli välja, et selle kõige käigus rikuti paljusid Eesti seadusi - kuid eesti rahvuslaste ja patriootidega julgetakse nii käituda ja keegi ei vastuta midagi. Temagi elu tehti Eesti salapolitsei poolt Eestis nii võimatuks, et ta oli sunnitud Hispaaniasse kolima. Tubli Kapo!
Kuid vene rahvusest Eesti riigi vastaste ja kurjategijatega ei julge Kaitsepolitsei sugugi nii julgelt ja otsuistavalt käituda, kui üldse. Aprillimässu süüdlastele esitati tedlikult sellised süüdistused, mida ei saadud kohtus tõendada. Kuid need süüdistused, mida oleks saanud tõendada, jääti teadlikult esitamata. Nii pääsesidki Aprillimässu süüdlased õiglasest karistusest (millega Ansip suure suuga ähvardas) ja said hoopis "märatsemise eest" maksumaksjate arvelt prisked kahjutasud. Selline ongi meie Kaitsepolitsei tase. Muide räägitakse, et Kaitsepolitseisse pidavat minema need juuratudengid, kes kuhugi mujale tööle ei kõlba - mine sa tea...
Lätis ja Leedus on okupatsioonirežiimide sümboolika eksponeerimine keelatud. Läti ja Leedu keelustasid ka Kremli suuremate propagandatelekanalite näitamise oma riikides (ja arvestades sellega, et venelastele on sadu telekanaleid, poleks paari Kremli räigema propagandakanali sulgemine mingi sõnavabduse piiramine). Eesti ei julge aga midagi teha oma riigi ja rahva kaitseks. Meie riigijuhte kammitseb halvav hirm ja enesepetmine, et kui me venekeelseid-meelseid riigivaenlasi ei puutu, läheb kõik hästi. Hirmu tõttu sõlmitakse ka uus piirileping, mis põlistab Stalini agressiooni tulemusel muudetud Eesti piiri ja 5,2% Eesti maa varguse. See on sama hea, kui me tunnistaks ka Krimmi ja Georgia alade okupeerimist Putini poolt - siin ei ole mingit vahet! Me ei peaks agressor Putinile kinkima oma maad ja maavarasid, pealegi ei tunnista ta mingeid lepinguid. Meil pole kiiret, sõlmime piirilepingu demokraatliku venemaa juhtidega. Ootame kasvõi 100 aastat, vahet ei ole. Pealegi tähendaks Tartu rahust loobumine seda, et vabadussõda kestab edasi, vähemalt Vene poolel poleks mingit raskust seda väita. ise ju loobusime selle tunnistamisest ja asusime Stalini vallutuspoliitikat põlistama.
Hakatakse ka kodakondsust lihtsustatult jagama. Siis peaksid nad kõik meie sõbraks muutuma. Kuid ega Eesti pass ei sega Putinil venelastel Vene passe jagamast, kui selleks vajadust peaks tekkima. Selge on see, et Eestis on 5 kolonn ja Eesti riik on nende ees hirmust halvatud, pettes ennast naiivse lootusega, et "hääletu alistumine" meid taas päästab. Ei päästa! Nii astume ajaloos teist korda sama reha otsa!
Järeleandmine neostalinistidele muudab neid ainult üha julgemaks. Miks nendega ei toimita nii resoluutselt, nagu estofiilist "natsi" Teinoneniga? Miks haakristilipp ja punalipp pole ühtviisi keelatud? Miks ei arvestata eestlaste tunnetega? Miks võib eestlaste ajaloo suuremate tapatalgute korraldajate sümboolikat takistamatult kasutada ja ohvrite tundeid solvata? See ei ole enam sõnavabadus. Natsionaalsotsialismi ilmingutele suudetakse reageerida, kommunismile mitte. Miks?
Miks Kaitseliidu juht karistas üht naiskaitseliitlast, kel oli kõrvas haakristi kujuline tibatilluke kõrvarõngas? Haakrist iseenesest on ju iidne sümbol, sirp-ja-vasar seda aga ei ole! Siin on suur vahe! Aga millegipärast ollakse igasuguse haakristi peale väga erutunud, kuid eestlasi tapnud ja okupeerinud režiimi punasümboolika on ilusti lubatud. See on karjuv silmakirjalikkus!
Paljud mäletavad ehk soomlasest estofiili Risto Teinoneni, kes toetas Eesti taasiseseisvumist ja meie skaudiliikumise ülesehitamist. Selle eest sai ta ka president Merilt Maarjamaa Risti ja teenete eest kodakondsuse. Pere traditsioonide tõttu on ta maailmavaatelt rahvussotsialistlik (rahvuslane+sotsialist). Ta ei varjanud seda, kuid viisaka ja intelligentse inimesena ka ei reklaaminud. Oma privaatsel sünnipäevapeol, kus ta oli koos lähemate kaaslastega, kandis ta haakristi kujutavat käesidet ja purustas noaga haakristiga torti. Selle peale läks Eesti kaitsepolitsei pööraseks. Tema vastu alustati kriminaalasi (kus Kapo ei suutnud enda seast leida ühtki pädevat juristi ja pidi enda esindajak kohtus palkama juut Levini, kuid arve pidi tasuma muidugi klaperjahi ohver Teinonen!). President Ilves võttis talt ära Maarjamaa Risti. Ühesõnaga algas täiemõõduline nõiajaht, meest represseeriti ja pitsitati kõikmõeldavatel viisidel. Ta elu tehti Eestis võimatuks ja ta oli sunnitud siit lahkuma. Tuli jätta ka teenete eest saadus Eesti kodakondsus. Nii sai Eesti lahti pikaaegsest Eesti sõbrast, kel mitmekordne kõrgharidus ja kes oleks võinud paljugi veel tema heaks teha. Aga selle rikkus ära üks õnnetu haakristike ja inimese veendumused, mida ta privaatse peo ajal väljendas...
Natsionaalsotsialismi (eraldi on ju rahvuslus ja sotsialism meil lubatud, kuid ühel ajal mõlemat olles vaadatakse sind kohe kui kurjategijat - kummaline) ei pea muidugi armastama, kuid miks koheldakse meil eestivastaseid neostaliniste-stalinatse, kes aktiivselt tegutsevad Eesti riigi vastaselt, nii leebelt? Ja Stalinlik sümboolika on samuti lubatud. Miks? Miks selline suur vahetegemine? Lihula sammas võeti ka veriselt maha. Kuid punasambaid, mis ülistavad "Meie kodumaale Suures Isamaasõjas vabaduse toonud kangelasi" ja kuulutavad neile"igavest mälestust". Venemaa taastab omaalgatuslikult N Liidu ausambaid Eestis, isegi neid, mis on muinsuskaitse all ja tihti on uus loosung ainult vene keelne. Mida seee tähendab? On Eesti osaks Venemaast juba kellegi arvates?
Sama julgelt käitus Eesti Kaitsepolitsei ka nõukogude aegse dissidendi ja poliitvangi, rahvuslase Tiit Madissoniga, kes väidetavalt suutis üksi tekitada kõik tingimused Eesti riigi kukutamiseks. Ta pandi pikemata vangi! Hiljem küll tuli välja, et selle kõige käigus rikuti paljusid Eesti seadusi - kuid eesti rahvuslaste ja patriootidega julgetakse nii käituda ja keegi ei vastuta midagi. Temagi elu tehti Eesti salapolitsei poolt Eestis nii võimatuks, et ta oli sunnitud Hispaaniasse kolima. Tubli Kapo!
Kuid vene rahvusest Eesti riigi vastaste ja kurjategijatega ei julge Kaitsepolitsei sugugi nii julgelt ja otsuistavalt käituda, kui üldse. Aprillimässu süüdlastele esitati tedlikult sellised süüdistused, mida ei saadud kohtus tõendada. Kuid need süüdistused, mida oleks saanud tõendada, jääti teadlikult esitamata. Nii pääsesidki Aprillimässu süüdlased õiglasest karistusest (millega Ansip suure suuga ähvardas) ja said hoopis "märatsemise eest" maksumaksjate arvelt prisked kahjutasud. Selline ongi meie Kaitsepolitsei tase. Muide räägitakse, et Kaitsepolitseisse pidavat minema need juuratudengid, kes kuhugi mujale tööle ei kõlba - mine sa tea...
Lätis ja Leedus on okupatsioonirežiimide sümboolika eksponeerimine keelatud. Läti ja Leedu keelustasid ka Kremli suuremate propagandatelekanalite näitamise oma riikides (ja arvestades sellega, et venelastele on sadu telekanaleid, poleks paari Kremli räigema propagandakanali sulgemine mingi sõnavabduse piiramine). Eesti ei julge aga midagi teha oma riigi ja rahva kaitseks. Meie riigijuhte kammitseb halvav hirm ja enesepetmine, et kui me venekeelseid-meelseid riigivaenlasi ei puutu, läheb kõik hästi. Hirmu tõttu sõlmitakse ka uus piirileping, mis põlistab Stalini agressiooni tulemusel muudetud Eesti piiri ja 5,2% Eesti maa varguse. See on sama hea, kui me tunnistaks ka Krimmi ja Georgia alade okupeerimist Putini poolt - siin ei ole mingit vahet! Me ei peaks agressor Putinile kinkima oma maad ja maavarasid, pealegi ei tunnista ta mingeid lepinguid. Meil pole kiiret, sõlmime piirilepingu demokraatliku venemaa juhtidega. Ootame kasvõi 100 aastat, vahet ei ole. Pealegi tähendaks Tartu rahust loobumine seda, et vabadussõda kestab edasi, vähemalt Vene poolel poleks mingit raskust seda väita. ise ju loobusime selle tunnistamisest ja asusime Stalini vallutuspoliitikat põlistama.
Hakatakse ka kodakondsust lihtsustatult jagama. Siis peaksid nad kõik meie sõbraks muutuma. Kuid ega Eesti pass ei sega Putinil venelastel Vene passe jagamast, kui selleks vajadust peaks tekkima. Selge on see, et Eestis on 5 kolonn ja Eesti riik on nende ees hirmust halvatud, pettes ennast naiivse lootusega, et "hääletu alistumine" meid taas päästab. Ei päästa! Nii astume ajaloos teist korda sama reha otsa!
Järeleandmine neostalinistidele muudab neid ainult üha julgemaks. Miks nendega ei toimita nii resoluutselt, nagu estofiilist "natsi" Teinoneniga? Miks haakristilipp ja punalipp pole ühtviisi keelatud? Miks ei arvestata eestlaste tunnetega? Miks võib eestlaste ajaloo suuremate tapatalgute korraldajate sümboolikat takistamatult kasutada ja ohvrite tundeid solvata? See ei ole enam sõnavabadus. Natsionaalsotsialismi ilmingutele suudetakse reageerida, kommunismile mitte. Miks?
0 kommentaari:
Postita kommentaar